top of page
Lohu mõis
Lohu mõis (saksa keeles Loal ) rajati 1620. aastate paiku Hans von Maydelli poolt, seal asunud veskikoha juurde. Lohu mõisasüda eristub teistest mõisatest selle ebatavalise planeeringu poolest – praegune peahoone paikneb tagafassaadiga maantee poole ning sellel puudub traditsiooniline sissesõidutee. Mõisaõu on maanteest eraldatud pika kiviaiaga, peahoone esikülg avaneb sisehoovi, mõisahoone esine muruväljak ulatub Keila jõeni. Lohu mõisa peahoone 20. sajandi alguses Pilt: Loh
Alu mõis
Alu mõisa (saksa k. Allo ) puhul on tegemist üsna vana mõisakohaga. Seda on esimest korda mainitud aastal 1409, kui Claus Treydeni valdus. Aastasadade jooksul on see vahetanud üsna tihti omanikke ja ära on märgitud järgmised: Godeke Dönhoff, Otto von Uexküll, Johann von Wrangell, Reinhold von Rosen ja Hans Diedrich von Rosen, Bengt Heinrich von Bistram. August Wilhelm Hupel on oma väljaandes "Topograafilised teated" kirjutanud, et Alus olevat olnud klooster. Kloostri müüre on
Jädivere mõis
Mõis, millest on alles vaid kaunis park
Valgu mõis
Kaunis park, kaunis jõgi... inspireeriv keskkond koolilastele
Tolli mõis
Keerulise ajalooga puitvilla
Luiste mõis
Mõis, millest sai eeskujulik talu
Teenuse mõis
Perekond Maydellide kodu kuni 1939. aastani
Vana-Vigala mõis
Uexküllide valdus läbi seitsme sajandi
Kehtna mõis
Mõisapark, kus kasvavad kõikide Eesti presidentide istutatud tammed
Kabala mõis
Võimsa mantelkorstnaga häärber
bottom of page