MÕISABLOGI MÕISALOOD 

Käravete mõis on üks Järvamaa tuntumaid ja ajalooliselt väärtuslikumaid mõisakomplekse. Käravetel on läbi aegade olnud erinevaid nimesid - Kerrefer, Kerrafer, Kirrifer ja Kirrefer. Tänapäeval nähtav mõisakompleks kujunes välja nelja ehitusperioodi jooksul. Nagu paljudes teisteski Eesti mõisates, paiknes siin algselt 17. sajandil rajatud puidust peahoone, mille ümber hakkas mõisasüda järk-järgult arenema. Hilisemate ümberehituste ja laienduste käigus omandas Käravete mõis järk

Kui tänapäeval seostub Mustamäe nimi ennekõike Tallinna paneelelamurajooniga, siis piirkonna ajalugu ulatub märksa kaugemale. Enne moodsat linnaruumi paiknes siin Mustamäe mõis ehk Hohenhaupt, mis oli Jälgimäe mõisa kõrvalmõis Harjumaal. Mõisa süda asus maalilisel Mustamäe nõlval, kus kõrgub tänaseni üks Tallinna omanäolisemaid ajaloolisi ehitisi – Glehni loss. Glehni loss valmis 1886. aastal Nikolai von Glehni eestvedamisel ning sellest sai Mustamäe mõisa peahoone. Keskaegse

Albu mõis on üks Järvamaa kaunimaid ajaloolisi mõisaid, mille juured ulatuvad 13. sajandisse. Tänapäeval köidab see külastajaid oma klassitsistliku peahoone ja rahuliku pargiga. Mõis on seotud ka kuulsa kirjaniku A. H. Tammsaare kodukandiga, mistõttu peetakse seda oluliseks kultuuripärandi osaks. Albu mõis on väärt paik nii ajaloo- kui loodushuvilistele.

Mäo mõis on Järvamaal asuv ajalooline mõisakompleks.

Kui ma tavaliselt kirjutan mõisatest, kus midagi on veel ajale vastu pidanud — kasvõi mõni sammaldunud müür, aknapiit ja põrandajupp, siis seekord on lugu mõisast millest pole suurt midagi enam alles. Seal, kus kunagi kõrgus Jõhvi mõisa peahoone, seisab täna kaasaegne Jõhvi kontserdimaja. Ajaloo keerulised käigud on mõisa täielikult maapinnalt pühkinud, jättes endast maha vaid ühe — pargi, millest on nüüd saanud Jõhvi linnapark. Jõhvi mõisa peahoone Foto: Eesti Rahva Muuseum

Koigi mõis on paik, kus kooliharidus on olnud au sees juba mitmeid sajandeid.