Eestis asub kolm Kabala mõisa. Üks Raplamaal, teine Järvamaal ning kolmas Lääne-Virumaal. Siin postituses tuleb juttu Raplamaal asuvast Kabala mõisast. Mõisa peahoone asub Vigala jõe kaldal ning seda on esimest korda mainitud 1469. aastal. Kabala mõisa saksakeelne nimi on Kappel ja arvatakse, et see on tulnud sellest, et keskajal või enne seda asus mõisa peahoone kohal kabel. Teise versiooni kohaselt oli mõisa peahoone kohal vasallilinnus.
Peahoone all asub kelder mis arvatakse olevat vähemalt keskajast. Ka on rahvasuus liikvel jutt, et mõisa keldrist sai salakäiguga minna Kuusiku mõisasse. Kuna Kuusiku mõis asub u. 7 km kaugusele on see vast ebatõenäoline, kuid mõisa peahoone ümbruses on mõnes kohas maapind teistsuguse kõlaga kui tavaline maapind. Mõisa peahoone on ehitatud mitmes järgus, kuid tänaseni säilinud ilme sai 18. sajandi lõpul. Eeskoda ja kaaraknad lisati 1860. aastatel toimunud ümberehituse käigus. Hoone keskosas on suur mantelkorsten, mille mõõtmed on 4x6 meetrit ja see on Eesti üks suurimaid mantelkorstnaid.
Mõned aastad tagasi avastati Kabala mõisa peahoone vasakust tiivast väga kaunid seinamaalingud ja mõned nendest on tänaseks kenasti restaureeritud. Ühes ruumis asub väga kaunis baroksete vormidega uks, mis leiti juhuslikult pööningult katusetööde käigus. Peahoone ruumid olid nõukoguse ajal löödud üle põrandakattega Mistra, mis aitas neil kenasti säilida. Parempoolses tiivas on seinad jätkuvalt Mistra all ja teatakse, et sellel poolel on ruumid veel vanemad ning ainult aeg näitab kas sealt tuleb välja veel midagi põnevat.
Kuni 1617.a-ni oli mõis perekond Nierothi valduses, alates 1641. aastast oli omanik Heinrich von Hastfer ja 1677. a tema lesk Margaretha. 1685. a reduktsioonikomisjoni otsusega vabastati Kabala mõis reduktsioonist. 1720. a oli mõis Heinrich von Hastferi pojapoja Jürgen (Georg) Gustavi valduses. 1783. a ostis mõisa avalikult müügilt Johann Friedrich von Krusenstern, kes pantis selle 1788. a oma väimehele Otto Gotthard von Bistramile. Tema loovutas pandi 1797. a Fromhold Heinrich von Vietinghoffile, kes sai 1808. a Kabala mõisa pärusomanikuks. 1824. a pantisid tema pärijad mõisa kümneks aastaks Konstantin von Benckendorffile. Benckendorffi perekonna valduses oli mõis kuni 1874. a-ni, mil markiis Catherine d’Assche (lesena Benckendorff) müüs Kabala ja Kehtna mõisa Otto Hermann von Lilienfeldile, kellest 1897. a sai ka Kuusiku mõisa omanik. 1911. a päris mõisa tema poeg Otto von Lilienfeld, kes oli ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik.
Allikas: Kuusiku ja Kabala mõis -EAA.1373, http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=3086
Mõisal on mitmeid kõrvalhooneid - valitsejamaja, viinavabrik, ait, kuivati, kelder, meierei, karjalaut, vesiveski. Mõisa kaev, mis asub peahoonest veidi eemal on üsna suurte mõõtmetega läbimõõt u. 3 meetrit ja 4-5 meetrit sügav. Veidi kaugemal, Vigala jõe ääres, asub mõisa vesiveski mis on töötanud nii vilja- kui villaveskina. Veskis on üle 100-aastased masinad mis töötavad tänapäevalgi - siin on võimalik oma villast lõnga kedrata.
Peahoonet ümbritseb väike park, mis on sõidutee poolt osaliselt piiratud piirdemüüriga. Müür on ehitatud 19. sajandil. Müüri ääres kasvab piirkonna võimsamaid tammesid - Kabala tamm, ümbermõõt üle 5 meetri ja pikkust üle 24 meetri.
Mõisa ajaloost saab väga põhjaliku ülevaate Kabala raamatukogu kodulehelt. Peahoones on olnud kool, Raikküla vallamaja, alates 2018. aastast asub seal Raikküla Teenuskeskus. 2018. aasta alguses avati seal keraamikatuba, oma järge ootab käsitöötuba.
Kasutatud allikad:
Raplamaa Sõnumid. Kabala mõisa maalingud on kui kirss tordil Maakodu. Maalingutega Kabala mõisast kujuneb külakeskus. Blogi Mõisapreili päevaraamat Das privat Gut Kappel im Ehstländischen Gouvernement, Südharrienschen Kreise und Rappelschen Kirchspiele
