MÕISABLOGI MÕISALOOD 

Kui tänapäeval seostub Mustamäe nimi ennekõike Tallinna paneelelamurajooniga, siis piirkonna ajalugu ulatub märksa kaugemale. Enne moodsat linnaruumi paiknes siin Mustamäe mõis ehk Hohenhaupt, mis oli Jälgimäe mõisa kõrvalmõis Harjumaal. Mõisa süda asus maalilisel Mustamäe nõlval, kus kõrgub tänaseni üks Tallinna omanäolisemaid ajaloolisi ehitisi – Glehni loss. Glehni loss valmis 1886. aastal Nikolai von Glehni eestvedamisel ning sellest sai Mustamäe mõisa peahoone. Keskaegse

Albu mõis on üks Järvamaa kaunimaid ajaloolisi mõisaid, mille juured ulatuvad 13. sajandisse. Tänapäeval köidab see külastajaid oma klassitsistliku peahoone ja rahuliku pargiga. Mõis on seotud ka kuulsa kirjaniku A. H. Tammsaare kodukandiga, mistõttu peetakse seda oluliseks kultuuripärandi osaks. Albu mõis on väärt paik nii ajaloo- kui loodushuvilistele.

Mäo mõis on Järvamaal asuv ajalooline mõisakompleks.

Koigi mõis on paik, kus kooliharidus on olnud au sees juba mitmeid sajandeid.

Tartust mõnekümne kilomeetri kaugusel, kauni Saadjärve kaldal, paikneb Kukulinna mõis (saksa keeles Kuckulin). Kukulinna nime mainiti esmakordselt 1299. aastal, mil Tartu piiskop Bernhard I kinkis Luke, Ilmatsalu ja Kukulinna külad Johann von Löwenwoldele. Löwenwolde perekonna valduses oli Kukulinna küla ja mõis (mõisa kohta on esimene teade aastast 1553) kuni 1682. aastani. Tegemist on ühe väikseima mõisaga piirkonnas – suurt majandushoonete kompleksi sinna kunagi ei rajatud

Lohu mõis (saksa keeles Loal) rajati 1620. aastate paiku Hans von Maydelli poolt, seal asunud veskikoha juurde. Lohu mõisasüda eristub teistest mõisatest selle ebatavalise planeeringu poolest – praegune peahoone paikneb tagafassaadiga maantee poole ning sellel puudub traditsiooniline sissesõidutee. Mõisaõu on maanteest eraldatud pika kiviaiaga, peahoone esikülg avaneb sisehoovi, mõisahoone esine muruväljak ulatub Keila jõeni. Lohu mõisa peahoone 20. sajandi alguses Foto: Lohu

Mõis, kus on kunsti ja teadust kõrgelt hinnatud

Pärnumaal asuvast Pööravere mõisast (saksa keeles Pörafer) pole tänaseks midagi väga suurejoonelist alles jäänud. Tähelepanelik möödasõitja võib märgata paari massiivse hoone varemeid, kuid esmapilgul võib jääda nende algne otstarve isegi veidi ebaselgeks. Kuid sellest hoolimata on ajaloo mõttes tegemist põneva ning isegi veidi ebatavalise koha ja -looga. Pööravere mõisa peahoone peale 1905.a. põlemist. Pilt: Pärnu Muuseum SA, PäMu _ 1914 F 3502:19 Pööravere mõis sai omaette

Saare mõisa (saksa keeles Saarenhof) ajalugu ulatub 16. sajandisse, kui mõisa omasid Tiesenhausenid, kellele kuulus ka Tartu lähedal asuv Kavilda linnus. Järgmiste aastasadade jooksul kuulus mõis mitmetele aadliperekondadele, olles vahepeal ka riigistatud ja siis jälle endisetele omanikele tagastatud. 18. sajandi algul toodi mõisasüda vanast asukohast (Althof) üle praegusesse kohta ning üheaegselt alustati nii peahooone, majandushoonete kui ka pargi rajamisega. Tõenäoliselt v

Aa mõis on üks nendest paljudest, mille mõisasüda on rajatud Põhja-Eesti klindile. Mõis tekkis praegusesse asukohta juba 15. sajandil - ajaloolaste arvates kuskil 1426. ja 1497.aasta vahel. Sellest kujunes üks Narva foogtile alluva orduametkonna keskusi. 1558. aastal alanud Liivi sõda ja sellele järgnenud rasked aastad ei jätnud ka Aa mõisa puutumata, kogu piirkond olevat olnud varemetes. Aa mõisa peahoone 2023. aasta suvel Foto: Mõisablogi Alles siis kui valdus läks peale sõ