MÕISABLOGI MÕISALOOD 

Koigi mõis on paik, kus kooliharidus on olnud au sees juba mitmeid sajandeid.

Tartust mõnekümne kilomeetri kaugusel, kauni Saadjärve kaldal, paikneb Kukulinna mõis (saksa keeles Kuckulin ). Kukulinna nime mainiti esmakordselt 1299. aastal, mil Tartu piiskop Bernhard I kinkis Luke, Ilmatsalu ja Kukulinna külad Johann von Löwenwoldele. Löwenwolde perekonna valduses oli Kukulinna küla ja mõis (mõisa kohta on esimene teade aastast 1553) kuni 1682. aastani. Tegemist on ühe väikseima mõisaga piirkonnas – suurt majandushoonete kompleksi sinna kunagi ei rajatu

Lohu mõis (saksa keeles Loal ) rajati 1620. aastate paiku Hans von Maydelli poolt, seal asunud veskikoha juurde. Lohu mõisasüda eristub teistest mõisatest selle ebatavalise planeeringu poolest – praegune peahoone paikneb tagafassaadiga maantee poole ning sellel puudub traditsiooniline sissesõidutee. Mõisaõu on maanteest eraldatud pika kiviaiaga, peahoone esikülg avaneb sisehoovi, mõisahoone esine muruväljak ulatub Keila jõeni. Lohu mõisa peahoone 20. sajandi alguses Pilt: Loh

Mõis, kus on kunsti ja teadust kõrgelt hinnatud

Pärnumaal asuvast Pööravere mõisast (saksa keeles Pörafer) pole tänaseks midagi väga suurejoonelist alles jäänud. Tähelepanelik...

Saare mõisa (saksa keeles Saarenhof ) ajalugu ulatub 16. sajandisse, kui mõisa omasid Tiesenhausenid, kellele kuulus ka Tartu lähedal...

Aa mõis on üks nendest paljudest, mille mõisasüda on rajatud Põhja-Eesti klindile. Mõis tekkis praegusesse asukohta juba 15. sajandil -...

Eistvere mõis jääb suurtes teedest pisut eemale, samuti on sealne peahoone kehvas seisus ja seetõttu ei pruugi Eistvere iga mõisaturisti...

Võrumaa mõisad on siiani minust veidi kaugeks jäänud. Kuigi Võrumaa on Eestimaa piirkondadest kõige kaunim oma maastiku tõttu, satun ma...

Alu mõisa (saksa k. Allo ) puhul on tegemist üsna vana mõisakohaga. Seda on esimest korda mainitud aastal 1409, kui Claus Treydeni valdus. Aastasadade jooksul on see vahetanud üsna tihti omanikke ja ära on märgitud järgmised: Godeke Dönhoff, Otto von Uexküll, Johann von Wrangell, Reinhold von Rosen ja Hans Diedrich von Rosen, Bengt Heinrich von Bistram. August Wilhelm Hupel on oma väljaandes "Topograafilised teated" kirjutanud, et Alus olevat olnud klooster. Kloostri müüre on