Pööravere mõis

Pärnumaal asuvast Pööravere mõisast (saksa keeles Pörafer) pole tänaseks midagi väga suurejoonelist alles jäänud. Tähelepanelik möödasõitja võib märgata paari massiivse hoone varemeid, kuid esmapilgul võib jääda nende algne otstarve isegi veidi ebaselgeks. Kuid sellest hoolimata on ajaloo mõttes tegemist põneva ning isegi veidi ebatavalise koha ja -looga.

Pööravere mõis sai omaette majandusüksuseks 17. sajandil, pärast eraldamist Tori mõisast. 1817. aastal panditi mõis vendadele, Heinrich Eduard ja Theodor Johann von Middendorffile. Kuna üks neist loobus mõisast oma venna kasuks, siis alates 1820. aastast oli Theodor mõisa ainuomanik. Ühtlasi oli ta ka esimene Middendorff´ide soost, kes omas mõisa. Kuni selle ajani olid Middendorffid rohkem tuntud kui kaupmehed või olid ametis vaimulikena (ka Thedori isa oli ametis pastorina Karuse kirikus).

Theodor Johann von Middendorff (1776-1856) sai hariduse Toomkoolis ja Jena Ülikoolis Saksamaal. 1804. aastal siirdus ta Peterburi, kus ta esmalt töötas saksa ja ladina keele õpetajana. Üsna pea kohtas ta oma tuttava, Johann Heinrich von Klugeni, juures kena neidu kellesse armus. Neiu, nimega Sophie Johanson, oli Klugeni juures teenija ning sündinud Klugeni vennale kuuluvas Klooga mõisas, mõisa koka tütrena. Ühe versiooni järgi arvatakse, et tegemist oli Klooga mõisniku sohitütrega, kes saadeti Peterburi venna juurde teenijannaks. Teise jutu järgi oli Sophie (keda kutsuti ka Maaliks) olnud Pööravere mõisa köögitüdruk. Igatahes polnud abielu kahe erineva seisuse vahel võimalik. Hoolimata sellest sündis neil 1809. aastal tütar, kellele pandi nimeks Annette ning kes saadeti elama Revalisse (Tallinna). 1815. aastal sündis neil poeg, kes ristiti Peterburi Eesti koguduses pea pool aastat peale sündi. Poja nimeks sai Alexander Theodor. Oma elu esimesed üheksa aastat veetis väike Alexander koos emaga kas Pööravere mõisas või Revalis.

Peterburis oldud aastate jooksul oli Theodor Johann von Middendorff jõudnud teha erialast karjääri ning saanud Peterburi pedagoogilise peainstituudi inspektoriks ning oli ka aastatel 1823-1827 Peterburi 3. poeglaste gümnaasiumi direktor. Selleks, et võimaldada oma vallaspojale korralik haridus, pidi ta oma suhte lapse emaga ametlikuks tegema. Abielu Sophiega sõlmiti 1824. aastal ehk siis pea 20 aastat hiljem nende esmakohtumisest. Nende poja, Alexander Theodor von Middendorffi (1815-1894) haridustee algas esmalt koduõpetajate käe all ning jätkus Peterburis gümnaasiumis. 1832. aastal asus Alexander Theodor von Middendorff õppima Tartu Ülikoolis meditsiini ning lõpetas selle 1837. aastal meditsiinidoktori kraadiga. Lisaks täiendas ta oma teadmisi välismaistes ülikoolides - Berliinis, Breslaus, Erlangenis, Königsbergis ja Viinis. Suur huvi looduse vastu ja kohtumine Karl Ernst von Baeriga, otsustas tema edasise elukäigu. 1840. aastal osales ta Baeri korraldatud Koola poolsaare ja Valge mere ekspeditsioonil. Peale seda juhtis ta Peterburi Teaduste Akadeemia ekspeditsiooni Taimõrile ja Kaug-Itta. 1845. aastal sai tema osalusel teoks Vene Geograafia Seltsi asutamine.

1850. aastal abiellus Alexander Theodor von Middendorff Hedwig Elisabeth von Hippiusega. Kaasaegsete sõnul oli Hedwig väga ilus, intelligentne ja sõbralik naine ning ka suurepärane perenaine, keda Peterburi ühiskonnas erinevates ringkondades kõrgelt hinnati. Nad tutvusid Karl Ernst von Baeri poolt korraldatud õhtusöögil. Nende abielus kestis 18 õnnelikku aastat ja selle aja jooksul sündis neil kaks tütart ja kolm poega. Väidevalt said kaks poega, Ernst ja Karl, oma nimed just Karl Ernst von Baeri järgi. Valdavalt elati perekonnale kuuluvas Hellenurme mõisas. 1853. aastal asutati Pööravere, Hellenurme ja Päidla (koos Saluala karjamõisaga) mõisast majoraat, mis pärandus edasi perekonna vanimale pojale. Muuhulgas pidi mõisate sissetulekud katma ka Alexander Theodori õe (see kes sündis tema vanemate vabast kooselust esimesena) Annette ülalpidamise ning kes samuti elas Hellenurme mõisas. Alates 1856. aastast oli Pööravere mõisa omanik Alexander Theodor von Middendorff. 1868. aastal Hedwig suri, olles vaid 43-aastane. Ta maeti Hellenurme pargis olevale perekonna matuseplatsile. Alexander Theodor jäi lastega üksi ja rohkem ta ei abiellunud. Järgnevatel aastatel elas ta nii Pööravere kui Hellenurme mõisas ning pühendus põllumajandusele ja loomade tõuaretusele. Eriti pani ta rõhku veise- ja hobusekasvatusele ning oli Tori hobuse aretaja. Mõisates tegutsemise kõrvalt võttis ta veel ette mitu reisi: 1870. aastal osales ekspeditsioonil Novaja Zemljale ja Islandile. Selle reisi ajal tegi ta Barentsi meres vee temperatuuri mõõtmisi ning selle põhjal olulisi üldistusi Põhja-Atlandi hoovuse liikumissuuna kohta.

Pööravere mõisa peahoone 20. sajandi alguses. Pilt raamatust: Александр Федорович МИДДЕНДОРФ К двухсотлетию со дня рождения

Pööravere mõisa peahoone 2025. aasta kevadel. Pilt: Mõisablogi

1878. aastal uuris ta Kesk-Aasias oleva Fergana oru füüsilist geograafiat. Lisaks muudele kohustustele ja teadustööle oli ta ka Vene troonipärijat Nikolai Aleksandrovitši (hiljem tsaar Nikolai II) õpetaja loodusteaduslikes ainetes ning saatis suurvürste Aleksei ning Vladimir Aleksandrovitše nende reisidel kodu- ja välismaal. Middendorff oli mitmete akadeemiate, ülikoolide ja teadusseltside liige ja auliige. Tema järgi on nimetatud hulk taime- ja loomaliike ning kaheksa Siberis, Teravmägedel ja Gröönimaal asuvat geograafilist objekti. Kuna Middendorffide elu käis pigem Hellenurme mõisas (või Peterburis), siis Pööravere mõisas ei olnud keegi juba pea kaks aastakümmet elanud. Kuid kui Alexander Theodori poeg Ernst von Middendorff abiellus, otsustas isa mõisapidamise talle üle anda ja Alexander Theodor kolis tagasi lapsepõlvekoju Pööraverre. Peahoonele tehti põhjalik remont, hoone sai uue katuse. Ehitati ka uus laut ja koorejaam, rajati viina ja õlle tootmise hooned. 1880-aastate lõpus halvenes Alexander Theodor von Middendorffi tervis märgatavalt ja oma elu viimased neli aastat liikus ta ringi vaid ratastoolis. Tema eest kirjutasid kirju kas tütart Hedwig, poeg Ernst või tema ihuarst Paul Moritz Alexander Lackschewitz. Tütar Hedwig oli päris kõrge eani vallaline ja hoolitses oma isa eest. Ta abiellus alles 38-aastaselt oma isa ihuarstiga, see juhtus aasta enne Alexander Theodori surma. 1894. aasta jaanuaris Alexander Theodor suri ja ta maeti Hellenurme mõisa perekonnakalmistule.

Alexander Theodor von Middendorff koos oma õde Annette Bogoslowsky´iga (sündinud von Middendorff). Pilt raamatust: Александр Федорович МИДДЕНДОРФ К двухсотлетию со дня рождения

Peale Alexander Theodor von Middendorffi surma päris Pööravere mõisa ta vanim poeg, Ernst von Middendorff (1851-1916). Ernst abiellus oma isa lähima sõbra tütre Mary von Wilcken´iga. Ernstist sai tunnustatud ornitoloog, kes tegi Baltimaades, sealhulgas ka Pööravere mõisale kuulunud metsades, ornitoloogilisi vaatlusi, mille tulemuste kohta avaldati trükis. Samuti koostas ta lindude topiste ja munade täiusliku kollektsiooni. Nii Ernst kui tema abikaasa Mary on maetud Hellenurme mõisa kalmistule. Viimaseks Pööravere mõisnikuks jäi Ernsti poeg Leo von Middendorff (1893-1947), kes oli oma erialalt jurist. Pööravere mõisas, kui eeskujulikus majandis, käisid praktikal paljude mõisnike pojad. Seetõttu kavatseti mõisa asutada isegi põllumajanduslik õppeasutus.

PEAHOONE JA MÕISAKOMPLEKS

Pööravere mõisa peahoone ehitati 19. sajandi alguses. Sajandi teisel poolel, aastal 1873, lisati hoonele teine korrus ja hoone kujundati ümber neogooti stiilis. Hoonel olevat olnud värviliste klaaskuplitega tornid.Häärberi lampkatusel (ehk lamekatusel) kasvasid puud-põõsad, lilled ja muru. Mõisa peahoone oli ühendatud valitsejamajaga, mis siiani on alles. Peahoone põletati 1905. aastal ja teise korruse müürid lammutati 1976. aastal.

Mõisa majapidamishoonete hulka kuulusid veel kasvuhooned, keldrid, laudad, lubjaahi, tall, tõllakuur, tuuleveski, õlle- ja viinavabrik. Tänaseks on kõrvalhooneid alles vähe. Kõige paremini on säilinud endine valitsejamaja ja aidahoone koos talliga. Valitsejamaja ehitusaeg arvatakse olevat sama mis peahoone esimesel korruse ehitusaeg või isegi varajasem.

Pööravere mõisa valitsejamaja. Pilt: Mõisablogi

Mõisa viinavabrik-õlleköök asus mõisasüdamest veidi eemal. See oli suur neljakorruseline hoone, mille esimene korrus oli võlvitud. Hoone põletati samuti 1905. aastal ja hoonest on alles varemed. Need peaks igale möödasõitjale, kes liigub mööda Kergu-Pärnu-Jaagupi maanteed, küll silma hakkama.

Allikas: Pööravere mõisa inventeerimise akt muinas.ee

Pööravere mõisa pargi amuuri korgipuud. Pilt: Mõisablogi

PARK

Peahoone ümber olev park on väike aga liigirikas. Pargi kujundamisel oli määrav roll Alexander Theodor von Middendorffil, kes rajas vabakujunduliku inglise stiilis pargi ning istutas sinna oma uurimisretkedelt kaasa toodud eksootilisi puuliike. Näiteks on parki istutatud rohkelt amuuri korgipuid (Phellodendron amurense), mis arvatakse olevat esimesed selle liigi esindajad Eestis. Korgipuud pargis siiani kenasti alles, küll üsna sammaldunud. Kobarasse istutatuna mõjuvad nad süngelit ja isegi veidi gootilikult, mis võib olla isegi taotuslik, arvestades hoone arhitektuuri. Võõrliikidest kasvavad pargis ka veel valge mänd, alberta kuusk, Engelmanni kuusk "Glauca", euroopa ja siberi lehised. Peahoone paremal küljel on ohtralt kasvamas väikest kikkapuud. Samuti on suures ulatuses naturaliseerunud metstulp (Tulipa sylvestris). Suvisel ajal võib peahoone vaatlemine ja pargis liikumine olla raskendatud, sest seal levib ka sahhalini konnatatar.

Pargis asub mälestuskivi, millele on kirjutatud: ”Pööravere pargi rajas 1872. a. akadeemik A. Middendorf 1815-1894".