Voltveti mõis

Voltveti mõis, mis on tuntud ka Tihemetsa mõisa nime all, asub Pärnumaal, umbes 5 kilomeetri kaugusel Kilingi-Nõmmelt. 14. sajandil kuulusid Voltveti mõisa maad Karksi foogtkonnale. Mõis oli mõnda aega Diedrich Wolffeldi omand ja arvatavasti sellest ajast on pärit mõisa nimetus - Voltveti. Mõisa saksakeelne nimetus on Tignitz, millest võib tulla Tihemetsa nimetus.

Peale paari omanikuvahetust ostis mõisa 1786. aastal Bernhard Heinrich von Stryk (1746-1829). Bernhard Heinrich von Stryk sündis Pala mõisas, teenis Vene sõjaväes ning läks leitnandina erru. 1782. aastal abiellus ta Pornuse mõisapreili Anna Elisabeth von Oettingeniga, kellega neil sündis 11 last. 1822. aastal andis ta Voltveti mõisa üle oma pojale Heinrich Franz Wilhelm von Strykile (1793-1862).

Voltveti mõis 1930. aastatel. Allikas: EFA.602.0.181162

Tänaseni säilinud peahoone ehitati Heinrichi von Stryki ajal, 1830-ndatel aastatel. See on ehitatud varaklassitsistlikus stiilis mille iseloomulikeks elementideks on sammasportikus. Eriliste objektidena peab veel ära mainima kaks veidi morni ilmega kuldset lõvi, kes külitavad mõlemal pool sissekäiku. Voltveti mõis on arhitektuurilt väga sarnane lähedal asuva Pootsi mõisaga, kahtlustatud on isegi sama arhitekti.

Heinrich Franz Wilhelm von Stryk. Allikas: EAA.1414.2.63.26

Heinrich von Stryk oli abielus Emilie Juliane Caroline von Maydelliga. Kui Heinrich von Stryk 1862. aastal suri, oli ta väga varakas mees. Lisaks tohutule metsamaale oli mõisal ka oma tellisevabrik, kus 1860. aastatel töötas 2000 töölist. 1864. aastal läks mõis pärijate ühisomandisse ja paar aastat hiljem Heinrichi pojale Alexander Oskar von Strykile (1830-1902). Alexander sündis Voltveti mõisas Heinrich von Stryki kolmanda lapsena. Hariduse omandas ta Võrus Krümmeri õppeasutuses, seejärel Schmidti gümnaasiumis Viljandis ning peale seda astus ta Tartu ülikooli, kus tudeeris esmalt diplomaatiat ning seejärel õigusteadust.

Alexander Oskar von Stryk. Allikas: EAA.1844.1.151.30

Peale seda reisis ta Euroopas ringi ning täiendas end Berliini ülikoolis. Kodumaale naasnuna võttis ta 1855. aastal isale kuuluva Suure-Lähtru mõisa majandamise enda peale. Peale mõisa müümist majandas ta esmalt Vesneri mõisat, seejärel Voltvetit ja Kärsut, mis peale isa surma kirjutati tema nimele. Alexander valiti mitmetesse rüütelkonna ametitesse: ta oli kreisikohtu assessor, kihelkonnakohtunik ja Pärnu sillakohtunik (sillakohus - madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus). Alexander oli abielus Wilhelmine Friederike von Cube´ga (Wilhelmine oli Talvepalee komandandi kindralleitnant Carlos Adam Friedrich von Cube vanem tütar). Neil sündis neli last - kolm tütart ja üks poeg ning Voltveti mõisa päris nende ainuke poeg Heinrich Eduard Carl von Stryk (1873-1938). Heinrich oli ka viimane mõisa omanik enne mõisa võõrandamist.

Heinrich Eduard Carl von Stryk Allikas: EAA.1844.1.154.154

Lisaks Voltveti mõisale omandas Heinrich Kärsu (Voltveti kõrvalmõis) ja Ainaži (Heinaste) mõisa. Heinrich õppis Tartu Ülikoolis ja enne I maailmasõda oli ta ametis kreisisaadiku ja rahukohtunikuna. 1918. aastal valiti ta viimaseks Liivimaa maamarssaliks ehk aadelkonna juhiks. Heinrich von Stryk abiellus 1905. aastal krahvinna Emma Charlotte Auguste Mellin´iga, kes oli pärit Lätist, Ozoli mõisast. Kuid nende abielu ei jäänud püsima, kuna naine jäi vaimuhaigeks ja nende abielu lahutati 1914. aastal. 1917. aastal abiellus Heinrich von Stryk Berliinis, Irene (Irina) Charlotte Jenny Anna von Keyserlingiga. Nagu esiisad, oli ka Heinrich väga jõukas mees - tal olevat elu jooksul olnud 3 autot ning väidetavalt just Voltveti mõisas olevat olnud Eesti esimene garaaž. Pilte tema autost, mis toodi 1911. või 1912. aastal Inglismaalt ja autogaraažist, saab näha Eesti antiikautode lehelt. Heinrich oli aktiivselt seisnud selle eest, et loodaks monarhistlikku laadi Balti suurriik, kuid see läks poliitiliselt vastuollu eestlaste ja lätlaste taotlusega saavutada kaks rahvuslikku väikeriiki. See maksis Heinrichile valusalt kätte - kui mõisamaad 1919. aastal riigistati, siis seos Balti hertsogiriigi loomisega sai talle saatuslikuks ning talle ei kompenseeritud mõisa võõrandamist ning endine rikkus asendus kasina eluga. Ta suri 1938. aasta sügisel täiesti vaesena Neubrandenburgis Saksamaal. Tema kaks abielu olid lastetud.


Voltveti mõisa puhul peab kindlasti esile tooma tema rikkalikult kujundatud interjööri - peahoone esimesel korrusel on mitu saali - üks otse vestibüüli taga ning selle kõrval suurem, nö ballisaal. 2010. aastal avastati peahoonest hästi säilinud seina- ja laemaalingud mis on kenasti puhastatud ja eksponeeritud. Interjööri pildid on 2012. aastast, kui ruumides polnud renoveerimistöid veel alustatud.



PARK

Voltveti mõisa pargi suurus on 13,6 hektarit. Pargi vanem osa, nn Vana park on rajatud tõenäoliselt 18. sajandi II poolel koos varasema peahoonega, mis asus praeguse peahoone asukohast lääne pool. Kui ehitati uus peahoone, siis laiendati parki ida poole. Viimane mõisnik olevat huvi tundnud taimede vastu ja seepärast on parki istutatud mitmeid võõrliike. Peahoone ees olev pargikujundus on regulaarne - peaukse juurest laskuvad terrassid purskkaevu ja tiikideni. Tiigid on üles paisutatud orust läbivoolavast Alva jõest, saarel asub väike pargipaviljon. 19. sajandi II poolel laiendati parki ning tõenäoliselt just sel ajal rajati parki väikevormina grott. Tiigi kaldale on uue elemendina rajatud turbaaed.

Pargi ühte serva piirab puidust ja tellistest aed, mis on taastatud vanade fotode ja kirjelduste järgi. Haruldasematest liikidest kasvavad pargis harilik pöök, harilik valgepöök, korea pappel, jaapani korgipuu, ebatsuuga. Mõisasüdamest umbes kilomeetri kaugusel, Punapargi paisjärve lähedal, asub Strykide matusepaik, millest on säilinud värava graniitpostid ja paar ristide aluskivi.

Peale mõisa võõrandamist võeti peahoone kasutusele metsandus- koolina. 1938. aastal ehitati Voltveti mõis kolmekordseks ning lisati korteritega hoonetiib. Hiljem lisandus ka õppeklasside tiib ja aula. Praeguseks on kolmas korrus eemaldatud ja vähemalt eestvaates näeb peahoone samasugune välja nagu see algselt ehitati. Lähedal asuva Saarde kiriku mõisa altarimaal on maalitud Friedrich Ludwig von Maydelli poolt, kelle lähedased sugulased olid abielus Voltveti ja Suure-Kõpu mõisa härradega. Saarde kiriku altarimaali olevat tellinud Voltveti mõisnik Heinrich von Stryk.


2020. aasta kevadel ilmus uudis, et Volveti mõis pannakse peagi enampakkumisele koos pargi ja ait-tõllakuuriga. Alghinnaks sai 97 000 eurot ning tähtajaks laekus 5 pakkumist, kuid hetkel (november 2020) on müügitehing vaidlustatud kuna vald soovib kasutada oma eelisostuõigust.


Kasutatud allikad:

Wikipedia Bernhard Heinrich von Stryk

moisakoolid.ee Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskus

Eesti pargid 2

Pärnu Postimees Volveti mõis läheb lõpuks enampakkumisele

Kultuurimälestiste register Volveti mõisa maalingud

Kinnistute register. Volveti mõis

Ajaleht Sakala Aadlipere järeltulija jätkab Eestis sugupuu uurimist

Geni.com Alexander Oskar von Stryk

Err Voltveti mõisa pakkumiseks laekus viis pakkumist

134 views0 comments

Recent Posts

See All