Tõstamaa mõis asub Pärnumaal, umbes 40 kilomeetri kaugusel Pärnu linnast ja mõne kilomeetri kaugusel merest. Tõstamaa mõisa on esmakordselt mainitud 1553.a pantimiskirjas. Varasem härrastemaja asus praegusest asukohast üle jõe. Aegade jooksul on Tõstamaa mõis olnud erinevate aadliperekondade käes, kuid kõige suurema jälje koha ajalukku on jätnud Stael von Holsteinide perekond, kes omandas mõisa 1831. aastal oksjonilt.
Mõisa ostjaks oli Wilhelm Fromhold Stael von Holstein (1804-1883), kes oli sündinud Taali mõisas. Tõstamaa mõisnike kohta liigub huvitav legend, nimelt et üks nendest olevat olnud "loll parun", üks "hull parun" ja üks "tark parun". Kuigi oma hariduselt oli ta jurist, siis rahvasuus oli Wilhelm olevat olnud see "loll parun". Wilhelm Fromhold abiellus 1839. aastal Anna Auguste Sophie von Bosega (1818-1895) ja neile sündis kokku kuus last, kellest kolm tütart surid lapseeas. Wilhelm Fromhold ja tema abikaasa armastasid reisida, nende lemmikpaik oli kuulus kuurortlinn Baden-Baden. Seal nad ka mõlemad surid samas, kuid erinevatel aegadel. 1859. aastal moodustati Tõstamaa mõisast fideikomiss (see tähendab, et mõis kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus - ehk seda ei tohi müüa, koormata võlgadega ning pärandada võis seda ainult meesliini pidi).
Wilhelm Fromhold Stael von Holsteini surma järel, 1884. aastal, päris Tõstamaa mõisa tema poeg August Johann Stael von Holstein (1844-1897). August oli tuntud kui "hull parun", küll on tema prouat (Nolcken) meenutatud hea sõnaga ja ka proua venda, kes vahepeal mõisa juhtimisega tegeles. Temaga seostatakse ka talude kruntimist ja müümist. August oli esmalt abielus Katharina (Kitty) Natalie Adelaide von der Pahleniga Palmsest (1853-1877), kellega neil sündis 1876. aastal poeg Alexander. 3 nädalat peale poja sündis Katharina suri ning kolm aastat hiljem abiellus ta August Sophie Heloise Lucie von Nolckeniga Luunja mõisat (1857-1929).
August Johann Stael von Holstein, tema esimene abikaasa Katharina (Kitty) Natalie Adelaide von der Pahlen ja tema teine abikaasa Sophie Heloise Lucie von Nolcken.
Allikas: EAA.1844.1.152.32, EAA.1674.3.1032.1, EAA.1674.3.1033.2
Viimane Tõstamaa mõisnik oli Augusti ja Katharina poeg Alexander Wilhelm Stael von Holstein (1876-1937), kes päris mõisa 1898. aastal. Alexander oli rahvasuus tuntud kui "tark parun". Ta õppis esmalt Tallinnas Roseni erapansionis ja peale seda Tartus Kollmanni erakoolis, gümnaasiumi lõpetas ta Pärnus. 1894. aastal asus ta õppima Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda, kus alustas sanskriti keele õpinguid. 1869. aastal lahkus ta Tartu ülikoolist ning õppis Berliini ja Halle ülikoolides. Alates 1901. aastast töötas ta tõlgina Venemaa Välisministeeriumis Sankt-Peterburis. 1903. aastal oli tal mõnda aega Indias, mille kohta ilmus temalt reisikiri "Reisimuljeid Indiast" ning seda on võimalik lugeda ka eesti keeles (Loomingu Raamatukogu 1991 nr 9/10). Alates 1909. aastast tegutses Alexander Peterburi ülikoolis eradotsendina.
1916. aastal sõitis Alexander Stael von Holstein komandeeringusse Pekingisse, kuhu jäi elama surmani. Esialgu töötas ta Pekingi ülikoolis, 1920. aastatel oli aga Hiina valitsuse nõuandja kõrghariduse küsimuses. Pekingis ilmusid tema sulest mitmed teaduslikud artiklid, uurimused ja tekstipublikatsioonid ning tema algatusel rajati Pekingi ülikooli juurde Sino-India Instituut. See oli tema teadlase-elu kõrgperiood. Peamiseks uurimisobjektiks kujunesid budistlikud tekstid, millele hiljem lisandus ikonograafia. Teadlasena oli Alexander väga täpne ja põhjalik ning tema teaduslikud tööd on enamasti jõukohased vaid vastava eriala spetsialistile. 1928/1929. õppeaastal luges ta Ameerika Ühendriikide ühe kuulsaima ülikooli, Harvardi ülikooli, juures loenguid. 1929. aastal abiellus ta Olga von Gravega, kellega ta tutvus Pekingis. Nende perre sündis kaks last - Wolter ja Maria Theresia. Kuigi Alexander ei tulnud püsivalt Eestisse enam tagasi, võttis ta endale 1927. aastal Eesti kodakondsuse. 1930-ndadel külastas ta Eestit koos oma perekonnaga ning oli pidevalt oma sugulastega kirjavahetuses. Alexander Stael von Holstein suri 16. märtsil 1937 Pekingis. Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi lehel saab vaadata pilte tema noorpõlvest, tema perest ja mõningaid dokumente.
Nüüd natuke ka mõisa peahoone ehitusloost. Tänaseni säilinud peahoone ehitusaeg jääb 1804. aastasse, ehitati varaklassitsistlikus stiilis. 1875-77 ehitati hoone ümber historitsistlikus stiilis - madal katus, veranda, kaaraknad.
19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses oli Tõstamaal hästi toimiv mõisa majapidamine. Kuna põllumaa oli seal kandis kehv, siis pandi rõhku karjakasvatusele. Piima ümbertöötlemiseks oli mõisas juustuvabrik mille toodang läks Moskvasse. Tõstamaa mõisal oli mitmeid karjamõisaid ja jahimõisana Viruna (paekivist jahiloss olevat olnud alles 1965. aastal, nüüd asub selle koha peal Viruna talu). Mõisal oli viinavabrik ja mõisale kuulus kolm kõrtsi - Murri, Tõhela, Ranna. Mõisale kuulus väike sadam, et oleks võimalik tegeleda kalapüügiga. Lisaks jahu-, villa- ja saeveskile, töötas mõisas tärklisevabrik, põletati sütt, lõigati turvast, valmistati ehitusmaterjale - tellist, sindleid, põletati lupja. Ehitusmaterjali jagus ka renditalude ehitamiseks ja sealjuures andis mõis ette milline uus maja pidi välja nägema ja seetõttu on piirkonnas üsna sarnase ehitusviisiga maju. 1869. aastal kuulus mõisa- ansamblisse 24 hoonet, koos karjamõisate ja muude hoonetega oli mõisa valduses üle 60 hoone.
Tõstamaa mõisa tall-tõllakuur (allikas: EAM Fk 9152, Eesti Arhitektuurimuuseum) ja kutsarimaja - asub talli vastas, pargi servas.
Mõisa ümbritseb 18 hektari suurune park, mis asub peahoonest lääne pool Tõstamaa jõe kaldal. Park on rajatud 19. sajandi I poolel. Mõisa esiväljaku serval on mälestuskivi viimasele mõisa omanikule. Pargi edelaservas asub maakivimüüriga ümbritsetud endine mõisa tarbeaed. Tõstamaa mõisa kalmistu jääb mõisasüdamest umbes 300 meetri kaugusesse. See on rajatud Stael von Holsteinide poolt, maetute arv ja isikud pole teada. Hetkel on see maha jäetud ning koos Toomingamäe muinas- kalmistuga on see riiklik kultuurimälestis.
Alates 1921. aastast tegutseb mõisas kool, mis praegu kannab Tõstamaa keskkooli nime. Lisaks koolile asub mõisas ka väike muuseum ja päris tihti on mõis osa võtnud "Unustatud mõisate" programmist. Mõisa kõrvalhoones, tall-tõllakuuris, saab suvisel ajal ööbida, muul ajal on see kasutusel õpilaskoduna.
Tõstamaal mõisa ümbruses on mitu matkarada - terviserada, mis on 2 km pikk ja matkarada, mis on 5,5 km pikk ning mis on varustatud infotahvlitega ja annab ülevaate piirkonna vaatamisväärtusest. Täpsemalt vaata siit - mõisa matkarajad.
Kasutatud allikad:
Tõstamaa mõisa koduleht Tõstamaa mõisa lugu
Kinnistute register Tõstamaa mõis
Wikipedia Alexander von Staël-Holstein
Kultuurimäletiste regitser Tõstamaa mõisa ajalooline õiend
Eesti pargid 2