varemed | Mõisablogi

Pööravere mõis

Pärnumaal asuvast Pööravere mõisast (saksa keeles Pörafer) pole tänaseks midagi väga suurejoonelist alles jäänud. Tähelepanelik möödasõitja võib märgata paari massiivse hoone varemeid, kuid esmapilgul võib jääda nende algne otstarve isegi veidi ebaselgeks. Kuid sellest hoolimata on ajaloo mõttes tegemist põneva ning isegi veidi ebatavalise koha ja -looga. Pööravere mõisa peahoone peale 1905.a. põlemist. Pilt: Pärnu Muuseum SA, PäMu _ 1914 F 3502:19 Pööravere mõis sai omaette

Lehtse mõis

Ajaloolisel Järvamaal, praegusel Lääne-Virumaal asuvast Lehtse mõisast (saksa k. Lechtis ja hiljem Lechts) pole küll kahjuks enam palju alles - ainuke mis veel püsib on mõisa peahoone torn. Esimesed teated mõisast pärinevad aastast 1467, kui Liivi ordumeister Johann von Mengede läänistas Lehtse mõisa, küla ja veski Hans von Lechtes´ele ja tema järeltulijatele päruseks. Sellest asjast on tulnud ka mõisa tänaseni säilinud nimi. Aastasadade jooksul kuulus Lehtse paljudele erine

Kloostrimõisa mõis

Mõisa nimigi ütleb, et Kloostrimõisal (saksa k. Klosterhof) on otsene seos kloostriga. Algselt kuulus mõis Lihula tsistertslikule nunnakloostrile ning oli selle lauamõisaks ehk siis mõisa sissetulek läks kloostri ülalpidamiseks. Lihula tsistertslaste nunnaklooster oli piiskopi ja ordu kõrval Läänemaa suurimaks maavaldajaks. Kloostris leidsid peavarju Saare-Lääne piiskopiriigi aadlipreilid ja -lesed ning võimalik ka et kodanikuseisusest naised. Arvatakse, et esimene kivihoone

Eistvere mõis

Eistvere mõis jääb suurtes teedest pisut eemale, samuti on sealne peahoone kehvas seisus ja seetõttu ei pruugi Eistvere iga mõisaturisti teele jääda. Eistvere mõisa peahoone 19.-20. sajandi vahetusel. Pilt: EAA.1451.1.202.2 Eistvere mõisast (saksa keeles Eigstfer) on esimesed teated 1560. aastate paiku. Alates 18. sajandi lõpust kuni mõisate võõrandamiseni oli mõis perekond von zur Mühleni käes. Peahoone ehitusaeg jääb tõenäoliselt 18. sajandi lõppu, hilisemal perioodil li