Aavere mõis
- Sep 14, 2020
- 2 min read
Updated: 1 day ago
Aavere mõis (saks keeles Afer) asub Lääne-Virumaal, Väike-Maarjast umbes 15 km kaugusel. Aavere mõisa on esimest korda mainitud 1765. aastal Kiltsi mõisa karjamõisana, iseseisva mõisana on seda märgitud 1775. aastal. Peahoone oli suur ja esinduslik uusgooti stiilis ehitis - keskosa ühekorruseline, mõlemal pool kahekorruselised risaliidid, mille otsaviilud olid kujundatud sakmeliste astmikviiludena - eriti efektne on vasakpoolne viil. Parempoolse viilu otsas oli tuulelipp, millel märgitud hoone valmimisaasta - 1877. Esifassaadil asus klaasitud veranda, sellest on veel alles terrass.
Tänase päevani säilinud hoonestus pärineb 19. sajandist - peahoone ehitati aastatel 1877 - 1881, kui mõisa omanikuks oli Rudolph Karl August von Harpe (1839-1893).
Rudolf Karl August von Harpe (1839-1893) Gregor Julius Alexander Hermann von Harpe ja tema abikaasa Alexandra Marie Dorothea von Wrangell
Rudolph Karl August von Harpe päris mõisa pärast oma isa Gregor Wilhelm von Harpe surma. Hiljem läks mõis pärandina edasi tema lesele ning nende pojale Gregor Julius Alexander Hermann von Harpele (fotol koos abikaasaga). Omandiõigus laienes ka tütre järeltulijatele. 1902. aastal ostis mõisa Nikolai von Rosenbach ning 1903. aastal ostis mõisa August Berends, kes jäi viimaseks omanikuks enne mõisa võõrandmist.
Koloreerituna ehk siis nägemus sellest, milline võis Aavere mõisa peahoone välja näha oma parimatel aegadel.
1960ndadel ehitati hoone keskelt kahekorruseliseks. Inventariseerimismaterjalides, mis on pärit 1980ndatest aastatest, on väärtuslike detailidena ära märgitud teisele korrusele viinud puidust trepp, millel olid treitud pulgad ning ka kahepoolsed uksed.
Alates 1925. aastast asus mõisa peahoones invaliidide kodu. Ruumide remondi ja ehitustöödega muudeti siseruumide suurust ja väljanägemist (lõhuti stukkdekoor, ahjud, kuid hoone väliskuju jäi algseks. Aavere mõisas asus hooldekodu pea 70 aastat, 1996. aastal hävis see pea täielikult tulekahjus ning sellest ajast saadik on müürid seisnud nii nagu nad peale tulekahju jäid.
Mõisasüdamesse toob maanteelt pikk sirge lehtpuuallee, peahoonet ümbritseb 7 hektari suurune park. Peamiselt kasvavad pargis lehtpuud, huvitavamate puudena võib ära märkida haruldasemat sorti korginulu, okaspuudest on alles rühm Siberi nulge ja üks alpi seedermänd.
Aavere mõisa peahoone varemed, karjakastell, viinavabriku varemed ning mõisa läheduses, põllu peal olev tuuleveski on muinsuskaitse all, samuti on kaitse all mõisa park. Soovitan igal mõisahuvilisel Aavere mõisa külastada - need varemed pildilt vaadates on võimsad aga koha peal veelgi rohkem. Park on väga salapärane ja natuke müstiline koht... Mina kavatsen sinna kindlasti uuesti minna.
Peahoone asukoht Google Map´is - https://goo.gl/maps/uzTKWsKYZUxkHC948
Postituse kirjutamisel oli abiks:
Kultuurimälestiste register. Aavere mõisa peahoone. Arhitektuurimälestise pass ja kaitse alla võtmise ettepanek
ERR. "Mulle armas maja" Tiina Mälberg: mu isa rääkis alati lugusid imelisest Aavere mõisast
