Kukulinna mõis

Tartust mõnekümne kilomeetri kaugusel, kauni Saadjärve kaldal, paikneb Kukulinna mõis (saksa keeles Kuckulin). Kukulinna nime mainiti esmakordselt 1299. aastal, mil Tartu piiskop Bernhard I kinkis Luke, Ilmatsalu ja Kukulinna külad Johann von Löwenwoldele. Löwenwolde perekonna valduses oli Kukulinna küla ja mõis (mõisa kohta on esimene teade aastast 1553) kuni 1682. aastani. Tegemist on ühe väikseima mõisaga piirkonnas – suurt majandushoonete kompleksi sinna kunagi ei rajatud, sest mõis oli pigem suvituskoht.

Mõisasüda kujunes esinduslikuks aastatel 1770–1780, kui omanikuks oli Hans Georg von Uexküll (1744–1806). Samal ajal rajati ka vabakujunduslik park. Pastor August Wilhelm Hupel kirjutas 1782. aastal, et Kukulinna tolleaegne omanik on Saadjärve kaunile kaldale ehitanud kaunid hooned ja loonud avara inglise stiilis (vabakujundusliku) pargi. 19. sajandi inventariseerimisnimekirjast selgub, et mõisa majapidamises oli alla 20 lehma ja neli hobust. 1830. aastal on kirja pandud, et mõisa alla kuulus 24 meeshinge, mis kinnitab, et Kukulinna mõisa majanduslik potentsiaal oli üsna tagasihoidlik. Samast ajast pärinevad ka hoonete loetelud: härrastemaja, kus oli 11 tuba, kaks aidahoonet, rehi, õleküün, loomalaut, tall koos tõllakuuriga, varsatall, pesuköök, jääkelder, aiamaja ja kõrts.

Kukulinna mõisa peahoone 1910. aastal. Foto: EAA.1451.1.209.30

Tänaseni säilinud peahoone on 19. sajandist pärinev historitsistlik puithärrastemaja, mis on ümber ehitatud varasemast puidust peahoonest. Hoone fassaadid on kaunistatud romantilise neogooti stiilis detailidega: kaitsetorne meenutavad poolsambad, ehistornid ning saalis gootipärased teravkaaraknad. Peahoones on säilinud 19. sajandi teise poole ruumistruktuur ja mitmed interjöörielemendid, sealhulgas lagede krohvviimistlus ning kaks valgetest glasuurpottidest valmistatud historitsistlikku kahhelahju (algul oli neid neli). Peahoone ise on lihtne, ühekorruseline puitehitis. Ühel küljel paikneb kivist juurdeehitus, mis oli algselt ühekorruseline, kuid ehitati 1950. aastatel kahekorruseliseks. Kõik mõisakompleksi hooned olid algselt puidust, välja arvatud peahoone kivist juurdeehitus. Järgneva sajandi jooksul hoonete arv märkimisväärselt ei kasvanud. Külalistemaja järve kaldal valmis tõenäoliselt 1880. aastatel.

Kukulinna mõisa peahoone interjöör. Foto: AM N 5634:21, Eesti Ajaloomuuseum SA

Kukulinna mõisa peahoone interjöör 1910. aastal. Foto: AM N 5634:22, Eesti Ajaloomuuseum SA

Kukulinna peahoone joonis 1940. aastast. Foto: Äksi kihelkonna sotsiaalmeedialeht

Peahoone põhiplaan, keskmine osa on peahoone vanem osa, ehitatud tõenäoliselt 18. sajandil, millele 19. sajandil lisati neogooti stiilis juurdeehitus. Paremal pool asus ühekorruseline kivist juurdeehitus, mis ehitati 20. sajandi keskpaigas kahekorruseliseks. Peahoone plaan on pärit mõisa ajaloolisest õiendist.

Peahoone saalis asuvad ahjud, pildistatud 1979. aastal Foto: Eesti Rahva Muuseum ERM TM Fk 10410

Helene Elisabeth von Löwenstern 1893. aastal. Parempoolsel pildil Helene koos Else von Ramm´iga, pildistatud u. 1900-1910. Fotod: EAA.1850.1.681.1 ja EAA.1850.1.682.1.

18.–19. sajandil vahetusid Kukulinna mõisa omanikud üsna sageli, kuid veidi pikemalt kuulus mõis perekondadele Koskull ja Löwenstern. Alates 1907. aastast kuni mõisa võõrandamiseni oli Kukulinna omanik Helene Elisabeth von Löwenstern (1857–1929) (vasakpoolsel pildil).

Kukulinna mõisa peahoone 2021. aasta suvel, vaade järve äärest. Foto: Mõisablogi

1921.aastal sai Kõrgem Kunstikool Pallas mõisa oma kasutusse ja aastatel 1922-1924 toimusid seal suveseminarid. Esimesel aastal oli juhendajaks Voldemar Mellik, järgmisel aastal Konrad Mägi ja viimasel aastal Nikolai Triik.

Konrad Mägi Saadjärve maastik II, EKM j 11823 M 4129, Eesti Kunstimuuseum SA

Järgneva kümnendi jooksul, aastatel 1930–1940, kasutas Kukulinna mõisa Tartu Lastekaitseselts, korraldades seal laste suvelaagreid. Osadel andmetel olevat peahoones olnud 7-klassiline kool koos internaadiga. Alates 1960. aastatest kuni 1990. aastateni toimusid mõisas taas lastelaagrid. Endine tall-tõllakuur ehitati ümber laagri sööklahooneks. Alates 1990. aastast kuulub mõis eraomandusse ning viimased aastakümned on hooned seisnud tühjana ja kasutuseta.

Kukulinna mõisa peahoone järvepoolne fassaad 2021. aasta suvel, varasemalt asus siin ka avatud veranda (näha järgmisel pildil).

Peahoone tagafassaadil, vaatega järvele, asus suur veranda, pildistatud 1924. Foto: ERM Fk 461:438, Eesti Rahva Muuseum.

Kukulinna mõisa külalistemaja Saadjärve kaldal Foto: Mõisablogi

PARK

Kukulinna mõisa park koosneb mitmest osast, mida praegu eraldab maantee. Üks osa pargist paikneb peahoone ümber: peahoone ja endise tall-tõllakuuri vahel paikneb maja ees laiub avar väljak, mille keskelt kasvab tamm, ning hoone taga laskub maastik terrassidena kuni Saadjärveni. Teine pargiosa jääb maanteest teisele poole. Seal asusid kunagi kaks ümmargust ja kaks neljakandilist tiiki, millest kolmel olid ka saared. Tänapäeval on see ala metsistunud. Samasse piirkonda jäi ka viljapuuaed, mille taga avanes pargiaas üksikute puudegruppidega. Sealt kulges omal ajal ka vana ratsutamistee. Pargi juurde kuulus vaatekoht, nn „Rüütlimägi“, kust avanes kaunis vaade mõisale ja Saadjärvele. Praegu jääb see koht Äksi asula elumajade vahele. Saadjärve kallast mööda kulgeb 18 tammest koosnev allee, mis on säilinud tänaseni.

Kukulinna mõisasüdame kaart aastast 1873 (Eesti Ajalooarhiiv)

Postituse kirjutamisel oli abiks:

Tartumaa mõisad, autorid: Juhan Maiste, Nele Nutt

Kultuurmälestiste register Kukulinna mõisa peahoone; Kukulinna mõisa park

Äksi aleviku kogukonnalehelt - Äksi kunst

Rahvusarhiiv kinnistute register Kukulinna mõis

Pargi hoolduskava koostamise juhend Kukulinna mõisa pargi kaitsekorralduskava 2012-2021, koostaja Nele Nutt

Äksi kihelkonna sotsiaalmeedialeht