Kadrina mõis
Updated: Sep 18
Minu iga-aastaseks traditsiooniks on saanud suvised mõisaretked „Unustatud mõisate“ külastuspäevade ajal. Nii sattusimegi 2013. aastal Jõgevamaal asuvasse Kadrina mõisa, kuhu otsustasime oma rännaku ajal ka ööbima jääda. Esmapilgul mõjub mõisa peahoone üsna tagasihoidlikult, kuid just see paik pakkus ühe minu meeldejäävaima mõisaelamuse. Harva avaneb võimalus veeta öö ajaloolises mõisahoones ning veelgi erilisemaks muutis kogemuse asjaolu, et peale meie seltskonna ei olnud sel õhtul majas ühtegi teist külalist.
Kadrina mõisa ajalugu ulatub 18. sajandi lõppu. Mõis moodustati 1791. aastal ning selle saksakeelsed nimed olid Hohensee ja hiljem Catharinenhof. Rahvapärimuse järgi olevat keisrinna Katariina II andnud käsu rajada tänaseni säilinud peahoone. Sajandite jooksul kuulus mõis mitmele tuntud baltisaksa aadliperekonnale, nende seas von Pahlenid, von Braschid, von Ewersid, von Rothid ja von Strykid. Viimaseks omanikuks enne võõrandamist oli Johann Andreas Leonhard Gotthard von Stryk.
Mõisakompleks ise on üsna tagasihoidlik. Maja ees laiub väike park ning paljud kõrvalhooned on aja jooksul ümber ehitatud. Nõukogude perioodil kerkis mõisa ümbrusse ka elamuid. Seda suurem üllatus ootas meid aga peahoone keldrikorrusel. Seal avanesid kaunid võlvitud tellislaed ja ruumid, kuhu on rajatud muljetavaldav saunakompleks. Perenaine rääkis, kuidas renoveerimise käigus tuli keldritest välja vedada lausa koormate kaupa mulda ja prügi, enne kui ajaloolised ruumid taas nähtavale ilmusid. Ka mõisa peahoones asuvad toad olid sisustatud suure hoole ja armastusega. Iga tuba oli omanäoline, täis vana mööblit ja ajastutruud hõngu. Meile anti võimalus valida endale meelepärane tuba ning kogu köök koos selle sisustusega oli külaliste kasutuses. Eriti jäid meelde köögis ja ühes elutoas säilinud siniste maalingutega soojamüürid, mis andsid ruumidele erilise ajaloolise ilme.
Õhtu saabudes süütasime kaminasse tule, avasime veinipudeli ning nautisime mõisamaja vaikust. Loomulikult käis jutuks ka vana mõisaga kaasnev romantiline küsimus, kas kusagil koridorides võib liikuda mõni kummitus. Õnneks või kahjuks jäi seekord kõik rahulikuks.
Tänaseks on Kadrina mõis saanud uue ja väärika elu. Põhja-Tartumaal, vaid mõne kilomeetri kaugusel Peipsi järvest tegutsev mõis on hubane külalistemaja, kus saab pidada pulmi, seminare ja pereüritusi või lihtsalt puhata ajaloolises keskkonnas. Lisaks majutusele pakub pererahvas erinevaid elamusi, alates Peipsi-seiklustest ja loodusmatkadest kuni puunikerdamise töötubadeni. Kadrina mõis ei ole ehk kõige uhkem ega suurejoonelisem Eesti mõis, kuid just selle kodusus, külalislahkus ja pühendunud pererahvas tegid sellest paiga, mis on mul tänaseni soojalt meeles.
Kasutatud allikad:
A. Särg Jõgevamaa mõisad, lk 27-29
