Minu iga-aastane traditsioon on suvised mõisaretked "Unustatud mõisate" külastuspäevade ajal. 2013. aastal sattusime ööbima Jõgevamaal asuvasse Kadrina mõisa. Välimuselt on peahoone pigem tagasihoidlik aga meie jaoks oli eriline, et me saime ööbida oma mõisatuuri ajal mõisas ning kõigele lisaks oli meie seltskond selles mõisas täiesti privaatselt - peale meie polnud ühtegi ööbijat. Lisaks saime tuttavaks pererahvaga, kes olid väga külalislahked ning kohalikus elus aktiivsed inimesed. Oma pildialbumis tuhnides selgus, et mul polegi Kadrina mõisa tänapäevast välisilmest ühtegi head pilti, siis seetõttu saab seda vaadata hoopis nende kodulehelt.
Mõis on loodud 1791. aastal, 1782 müüdi Alatskivi mõisast Kodavere küla ja 1791 Ranna mõisast maatükk koos Punikvere külaga ning moodustati Kadrina mõis. Mõisa saksakeelsed nimed on olnud Hohensee, 1796 Katharinenhof (karjamõis ja veski) ja 1839 Catharinenhof. Väidetavalt andis Katariina II käsu ehitada praeguseni säilinud peahoone. Mõisa on kuulunud mitmetele aadlikele, esimene omanik oli Georg Tunzelmann von Adlerpflug. Hiljem kuulus mõis nii von Pahlenite, von Braschide, von Ewerside kui ka von Rothide aadliperekondadele. Viimaseks omanikuks oli Johann Andreas Leonhard Gotthard von Stryk (1879- ...), kes oli sündinud Pala mõisas, ta sai mõisa päranduseks oma isalt Alexander von Stryk´ilt.
Mõisa peahoone on arvatavasti ehitatud 1773. aastal, tänaseni on säilinud ka mõned majandushooned. Mõisa ümbrus on ka pigem selline tagasihoidlik - väga väike pargike maja ees, kõrvalhooned on ümber ehitatud. Nõukogude ajal on mõisa lähemasse ümbrusse ehitatud elumaju. Mõisa peahoone keldrikorrus on väga hästi korda tehtud - seal on väga lahedad tellislaega ruumid, kuhu on rajatud päris uhke saunakompleks. Mõisa perenaine rääkis meile, et keldrikorruse renoveerimisel sai sealt koormate viisi mulda ja muud sodi välja viidud.
Toad olid sisustatud väga hubaselt - igaüks omas stiilis ja vana mööbliga. Saime valida magamiseks just selle toa mis meeldis ning köök koos kõigega oli meie päralt. Köögis ja ühes eluruumis olid säilinud kenad siniste maalingutega soojamüür. Õhtul tegime kaminasse tule, jõime veini ja ootasime hirmuga kummituste külaskäiku.
Kasutatud allikad:
Jõgevamaa mõisad, autor A. Särg lk 27-29