Vääna mõis

2016. aasta Unustatud Mõisate päevade ajal sai külastatud Vääna mõisa. Väänas sai käidud ka 2012. aastal aga siis oli peahoone veel remondi ootel, kuigi üht-teist juba oli aimata. 2016. aasta suveks olid renoveerimistööd suures osas lõppenud ja kogu see ilu oli vaatamiseks valmis.

Vääna mõisa ajalugu on päris põhjalikult uuritud ja seetõttu pole seda mõtet siia ümber kirjutada, seda võib iseseisvalt lugeda kas Arhiivikooli lehelt või ajakirjast "Pööning" (2016. a talve number). Kuid, et see positus siin päris tühjaks ei jääks... Vääna peaks olema üks Harjumaa vanimaid mõisad, olemasolevate andmete järgi suisa 14. sajandi algusest. Tol ajal oli see Bremenite valduses. Vahepealsetel aastatel vahetas mõis omanikke kuni jõudis 1733. aastal Stackelbergide kätte ning püsis selle perekonna käes kuni 1919. aastani. 1920. aastal kolis mõisa kohalik kool. Tänaseni säilinud mõisa peahoone ehitust alustati 1784. aastal. Hoone on oma kujult küllaltki omapärane - üsna pikk ja kummaski otsas on ümmargused paviljonid, mis on peahoonega ühendatud. Väidetavalt olnud hoonel ka madal katus ja katuse ääres liivakivist kujud, kuid külmas ja niiskes kliimas osutusid need ebapraktilisteks ja majale pandi kõrgem katus.

Vääna mõis. Leht albumist "Album Ehstländischer Ansichten", EKM j 34425:9 G 22827:9, Eesti Kunstimuuseum SA

Vääna mõisas tehti suuremahulised restaureerimistööd aastatel 2014-2015, mille käigus restaureeriti hoone fassaad ja keldrid, hoone sai uue katuse ja sisetrepid, kogu siseruum sai ajaloolise ilme. Väga oluliseks renoveerimistööks sai suure saali Pompei stiilis maalingute taastamine. Kuppelsaal oma seina- ja laemaalingutega kuulub Eesti väärtuslikemate interjööride hulka. Kuppelsaali maaling on pärit 1797. aastast ja see on ülimalt sarnane Riisipere kuppelsaaliga. Ainult selle vahega, et Riisiperes on lillemotiivid kipsist, kuid Väänas on need maalitud. Hoones on säilitatud ja restaureeritud vanad laudpõrandad ja tükike ka saali parkettpõrandast, mis on äärmiselt huvitava ja keerulise mustriga. Saali parkettpõrandast restaureeriti vaid väike osa ja see valmis Tartu Kõrgema Kunstikooli õpilase diplomitööna. Hoones on säilinud palju ehitusaegseid klassitsislikke siseuksi, hoone keskosas on osa uksedest välja vahetatud.

Kunagises mõisapreili toas on välja puhastatud seinamaaling, millel on armas roosipuu motiiv.

Peauksest sisse tulles, eeskojast vasakul asus mõisahärra kabinet, sealt avanes uks edasi saali ja teine uks söögituppa. Kabineti nurgast laskus keerdtrepp keldrikorrusele, kus oli mõisahärra vannituba ja riietusruum. 2012. aastal õnnestus sellest vannist ka pilt teha. Teisel pool seina on ahi millest seda vanni köeti. Samuti olid keldris aktsiisiametnike tuba ja kontor ning ka üks lastetuba.

Peahoone ümbruses on mitmeid säilinud kõrvalhooneid - kaaristuga tall-tõllakuur, teisel pool maja olevat paiknenud täpselt samasugune hoone - ait, kuid tänaseks seda hoonet enam pole. Peahoone vastas, üle tiigi, asus kasvuhoone mis oli erakordselt pikk - veidi üle 100 meetri. Tänaseks on kasvuhoone suuremalt jaolt alles aga ümberehitatud kujul ning ühes otsas on eluruumid. Peahoonet ümbritseb park, mis on looduskaitse all. Pargis jalutades soovitan minna kindlasti nn. Pimeaeda, mis on neljast küljest ümbritsetud tiikide kanalitega ning täpselt aia keskel seistes on näha, kuidas puud on istutatud nii, et teed hargnevad tähekujuliselt laiali. Vääna oli omal ajal ka tuntud oma erakordse kunstikogu poolest, millele võis võrdväärne olla vaid Raadi mõisniku Liphardi kunstikogu. Samuti oli seal väga suur raamatukogu, üks nendest maja otsades olevatest paviljonidest oligi raamatukogutuba. Osad Vääna mõisast pärit maale on Poolas asuvas muuseumis alles. Seega, kui keegi juhtub Poznani rahvuslikku muuseumi, saab ta need maalid üle vaadata.

Eespool viidatud ajakirjast "Pööning" võib leida huvitava kirjatüki jõuludest Vääna mõisas, mis on kirjutatud Vääna viimase mõisniku Peter Ernst von Stackelbergi tütre Constance poolt. Mulle väga meeldib kui mõisaajaloo uurimisel räägitakse ka seal elanud inimestest. Raamatus "Vääna mõisaproua heegelpitsid" on pikalt peatatud ühe mõisaproua, Pauline Luise von Stackelbergi, elulool.

Pauline Luise von Stackelberg (sünd. Pilar von Pilchau) sündis Pärnumaal Audru mõisas. 1833. aastal abiellus ta Vääna mõisniku Karl Otto von Stackelbergiga ning asus siis Vääna elama. Vääna mõisa Inglise stiilis vabakujunduslik park olevat rajatud just mõisaproua Pauline valmistatud plaanide järgi. Ka oli mõisaproua väga hariduslembeline ja võttis 1850. aastate paiku neli nutikamat poissi mõisa ümbruskonna taludest mõisa lastega koos õppima. Kõik need noormehed said hiljem Vääna vallas kooliõpetajateks. Mõisaproua ise õpetas talutüdrukutele ja -poistele käsitööd ning õlgkübarate punumist. Vääna mõisa interjööridest on säilinud põhjalikud kirjeldused Pauline Luise ja tema abikaasa Karl Otto pojatütre Constance von Schuberti käe läbi ning raamatust "Vääna mõisaproua heegelpitsid" leiab kirjeldused saali, kabinettide ja raamatukogu toa kohta.

Vääna mõis (Fähna), maaligalerii enne sõda. ERM Fk 887:196, Eesti Rahva Muuseum
Vääna mõis (Fähna), saal enne sõda. ERM Fk 887:197, Eesti Rahva Muuseum

Peale Pauline Luise ja Karl Otto surma võttis mõisa majandamise üle nende ainuke elusolev poeg, Peter Ernst von Stackelberg (1846-1919). Peter Ernst oli abielus Riisipere mõisast pärit Helene von Stackelbergiga. Kokku oli toonasel Vääna mõisahärral ja tema abikaasal neli last: 1881. aastal sündinud Benita, tollest neli aastat noorem Egbert, 1886. aastal sündinud Constance ja 1889. aastal sündinud Gertrude ehk Gerta. Constance abiellus 1910. aastal Väänas Sergei von Schubertiga ja nõnda sai temast hiljem Vihula mõisaproua. Eestist lahkus ta alles 1939. aastal ja ta suri 1961. aastal Hamburgis.


Keila kirikuaias on hauakabel mis on rajatud Vääna mõisast pärit Otto Magnus von Stackelbergi poolt, kes oli arheoloogialase haridusega. 19. sajandi lõpus oli Vääna üks paremini majandatud mõisaid Eestis, mille eest saadi ka hinnatud autasu. Mõisas peeti mitmesajapealist tõukarja, hobusefarmi, tegutses puukool ja aiand.

Kuppelsaali lagi

Kasutatud allikad:

Ajakiri Pööning, nr 4, 2016 talv

Ajakiri Pööning. Vääna. Lisandusi ühe mõisamaja portreele.

Ajakiri Pööning. Jõulud Vääna mõisas 120 aastat tagasi.

"Vääna mõisaproua heegelpitsid"

Pargisuitaja teejuht, Põhja-Eesti pargid

Vääna kooli koduleht

Vääna mõis. Kinnistute register

Vaata ka Vääna mõisa linnulennult, koos lühikese ajaloovideoga

127 views0 comments

Recent Posts

See All