Kõltsu mõis

Laulasmaa ja Kloogaranna vahelisel ala, Lahepere lahe kaldal asub üks romantiline mõisakoht - Kõltsu mõis ehk Wellenhof. Piirkond on kuulunud nii Padise kloostri alla, kui ka ümberkaudsete mõisate - Keila, Klooga või Meremõisa kooseisu. Alates 1610. aastast loeti see Põllküla mõisa maadeks. 1806. aastal ostis mõisakoha Georg Robert von Uexküll, kellelt see pärandus ta tütardele, kes mõlemad jäid vanatüdrukuks. Selliseks, nagu Kõltsu on praegu, sai see paruniproua Benedicte von Uexküll´i (1842-1908) käe all. Benedicte polnud baltlanna, vaid sünnipäraselt hoopis paruness Stietencron ja sündinud Saksamaal, perekonnale kuuluvas lossis (Schloss Stietencron). Ta abiellus 1860. aastal 17-aastasena, siinse ühe rikkaima mõisniku Otto Karl Friedrich von Uexkülliga (peigmees oli 38 aastane).

Kõltsu mõis (Wellenhof), Klooga. Keila khk, ERM Fk 887:1018

Lapsi neil abielu jooksul ei sündinud. Benedicte jäi 49-aastasena leseks - Otto suri 1891. aastal Roomas, olles 69 aastane. Peale seda otsustas Benedicte asuda oma mehe sünnimaale ja ehitada endale kaunis "šveitsi stiilis" suveloss. Kogu hoone ümbrus oli perenaise enda kujundatud - hoone oli ümbritsetud hoolitsetud lillepeenardega, tööle oli võetud asjatundlik aednik, hoonekompleksi kuulus osaliselt köetav triiphoone (kasvuhoone). Ka oli aeda istutatud rododendroneid. Hoonet ümbritsev ala kujundati kui rannapark - istutades sinna juurde tammesid, kastaneid, sireleid, robiiniaid (ehk ebaakaatsiaid).

Bendedicte von Uexküll (sünd. von Stietencron). Allikas: EAA.1674.3.1231.3

Benedicte von Uexküll tegutses Kõltsus 17 aastat, seal oli ta ka 1908. aasta lõpul surnud, olles 66 aastane. Kuna lapsi tal polnud, siis pärandus mõis tema vennale Hartwig von Stietencronile. Kuna vennal polnud vist plaanis Eestis suvitamas käima hakata, siis müüs ta selle ära.

19. sajandil lõpul, kui Kõltsu praegune peahoone ehitati, polnud see enam nii kõrvaline paik - Tallinn-Paldiski raudtee oli juba rajatud ja liikumisvõimalused hõlpsamad. Kaunisse mereäärsesse paika olid krundi ostnud ka teised aadlipered - tulevane Tallinna linnapea Victor von Maydell, samuti Mohrenschildtide perekond.

Kõltsu mõisasüdame kaart,19. saj II pool. Allikas:

1913. aastal ostis Kõltsu Ferdinand von Mohrenschildt, kes teadis seda kohta juba lapsepõlvest peale, kuna ta vanematele kuulunud Laulasmaa mõis, oli seal kohe kõrval. Peale ta surma 1918. aastal, pärisid mõisa ta lesk Irma von Mohrenschildt koos lastega. Kuigi Mohrenschildt´id jäid 1919. aastal ilma oma Laulasmaa mõisast, siis Kõltsu väiksuse tõttu jäi see nende kätte kuni 1939. aastani. Püüti kinni pidada mõisalikust elukorraldusest - näiteks anti gongilöökidega märku söögikordadest. 1922. aasta Päewaleht kirjutas järgmist:

1922. aasta Päewaleht kirjutas järgmist:

Klooga suurest tähendusest suvituskohana said meie Balti mõisnikud juba ammugi väga hästi aru. Kloogale oli juba enne sõda terve rida aadelisoost omanikkude suvemaju tekkinud. Paruni proua Uexküll kes omal ajal 72 miljoni kuldrubla oli pärinud, oli ka peale oma harilise heategevuse Klooga ranna vastu erilist huvi üles näidanud. Tema arvele tuleb kirjutada Kõltsu (Wellenhof) mõisa suvituskohaks muutmine ja metsast ilusate teede läbiajamine. Kõltsu ei ole mitte mõis harilikus mõttes, vaid nn. suvitusmõisa hulga ilusa metsa, tarviliste hoonete ja vähese aiamaaga, kuna põld puudub. Enne sõda asusid Klooga randa, nagu ülevalpool tähendatud, mitmed aadelisoost võsud, nende hulgas ka literaatide perekonnad. Võeti vastu põhimõte, et ilusasse Klooga randa ükski kodaniku soost isik, kõnelemata siis veel eestlastest, pääseda ei tohi. Sellest põhimõttest peeti siis ka kõvasti kinni. Kuid ajahammas hakkas ka sellesse põhimõttesse, mis meie maad nii kaua kammitsas oli hoidnud, pragusid ajama. Paruni proua pärijate hulgas oli Preisi vabahärra, kes siinsetest eelarvamistest palju ei hoolinud. Aastal enne sõda aimas ta nagu maailmasõda ette ja tahtis Kõltsu mõisat, mis pärimise teel tema kätte oli läinud, ära müüa. See uus suvitusmõis oleks peaaegu eestlaste kätte läinud ja Preisi vabahärra oleks selle neile ka rahuliku südamega müünud, kui eestlased mitte hiljaks ei oleks jäänud."

Päikeseloojang Kõltsu mõisa juures Lahepera rannas 2021. aasta augustikuus

Kogu Nõukogude ajal asus mõisahoones Klooga pioneerilaager. 2007. aastal alustati renoveerimistöödega ning alates 2010. aastast on Kõltsu olnud avatud väärikateks sündmusteks, suveperioodil toimuvad aias kontserdid. Kõltsu mõisa kodulehel on palju kauneid pilte interjööridest, mis tõesti lummavalt kaunid ja viivad mõtted sellele, kui sulnis võis olla oma suve veetmine nii kaunis kohas.


Kasutatud allikad:

Postituse kasutamisel oli abiks ajakirja Pööning 2019.a talvenumber

Kultuurimälestiste register Kõltsu mõis. Ajalooline õiend.

Kõltsu mõisa koduleht

43 views0 comments

Recent Posts

See All