Puurmani mõis

Mõisa kujunemine on seotud Kursi ordulinnusega, mis hävines Liivi sõjas. Puurmani mõisa eestikeelne nimi tuleb ordumõisa rootsi võimu aegsete omanike Buhrmeistrite nimest. Alates 1713. aastast kuulus mõis Manteuffelite perekonnale ning seda kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Puurmani mõisa peahoone valmis 1881. aastal ning see on ehitatud neorenessanss-stiilis. Uue peahoone ehitustööd algatas 1877. aastal Ernst Gotthard I von Manteuffel (1801-1880), kuid ehitis valmis tema poja, Ernst Gotthard II von Manteuffeli (1844-1922) ajal. Peahoones on alates 1923. aastast asunud kool, kuid õnneks pole hoonet palju ümber ehitatud - ruumide paigutus, uksed-aknad on kõik säilinud, ka aknakremoonid on mõnes toas kenasti alles. Mõisa peahoone on läbinud väga eeskujuliku renoveerimise, selleks, et kogu seda ilu kogeda - peab minema ja seda kõike oma silmaga nägema! Lisaks kaunitele tapeetidele, on seal väga kaunid kahhelahjud ja -kaminad.

Puurmani mõisa pargipoolne vaade

Härrastemaja esimese korruse jõepoolsed ruumid olid mõisaproua kasutuses. Tema salong, buduaar, magamistuba, garderoob on rikkalikult kaunistatud. Renoveerimistööde käigus leiti salongist ja proua magamistoast originaaltapeet, mis on nüüd ka ühes kohas kenasti eksponeeritud. Puurmani mõisa tapeetidest saab eraldi lugeda blogipostituse lõpus viidatud artiklist. Mõisa peahoone valmimise aegu olid mõisahärraks Ernst Gotthard II von Manteuffel ning tema abikaasaks Marie Dorothea von Manteuffel (sündinud von Weiss). Neil sündis viis last - kaks poega ja kolm tütart.

Vasakult paremale: Marie Dorothea, Ernst Gotthard II ja osa nende lastest - poeg Arwed Clemens Victor (sünd. 1879), Marie Sophie (1877) ja Olga Annette (1869). Allikad: EAA.1850.1.701.1, EAA.1674.3.220.1, EAA.1850.1.700.1, EAA.1850.1.695.1


Mõisaproua on rahva mälestusse jäänud kui uhke ja õel. Nimelt ei olevat tohtinud tema nähes üle tema toa astuda üksi teenija, välja arvatud tema isiklik toatüdruk. Ka olevat ta lasknud ehitada eraldi magamistoa härrale, kuna norskamine oli proua und häirinud. See tuba on näha peahoone tagafassaadilt, jõepoolses osas on madal juurdeehitus, mis hoone üldist sümmeetriat veidi rikub. Kuid teise info kohaselt on see olnud kodukabel, kus nüüd asub ka mõisasse tagasitoodud orel, mis vahepeal asus Mustvee kirikus. Härra ruumid olid hoone parempoolses tiivas - seal asusid tema kabinet ja varakamber. Hoone teisel korrusel asusid külalistetoad.

Peahoone söögisaal, vaata lage ka!

Mõisaproua olevat väga tihti viibinud Saksamaal ning mõisahärral tekkis ühe teenijannaga lähedane suhe, mille tulemusena sündis härral abieluväline laps. Mõisahärra oli sel ajal 55-aastane, kuid teenijanna vaid 19-aastane. Mõisnik Ernst Gotthard ei saanud seda last oma nimele võtta, kuid olevat nii lapse, kui tema ema eest hästi hoolitsenud ning lubanud neil mõisas edasi elada. Mõisaproua elas elu viimased aastad perekonnale kuuluvas Metsamõisa mõisas ning lahkus siit ilmast 1938. aastal, olles 91-aastane. Metsamõisa ajaloost saab lugeda Metsamõisa kodulehelt.

Puurmani mõisapargi jalutusteed

Mõisa peahoone ümber on kaunis jalutusteedega park, mis on rajatud juba enne 1870. aastaid. Esialgne park peahoone taga oli barokkstiilis, uue peahoone ehitamisega muudeti ka pargi kujundust. Kurja krahvinna aegu tohtis vaid tema teha esimesed sammud värskelt rehitsetud pargi kõnniteedel. Kõnniteede jaoks oli spetsiaalne luudega hoburakend, millega öösel sõideti kõik teed läbi. Teisel pool Pedja jõge asub parkmets, mis olevat rajatud krahvinna käsul. Ta ei tahtnud oma magamistoa aknast näha, kuidas töölised põllul tööd teevad ning lasi selle vaate varjamiseks istutada puud. Pargis on alles mitmeid detaile mõisaajast - klassitsistlik mälestusmärk, elupuud mis ümbritsevad nn esivanema hauda, tiigis oleval saarekesel on veskikivist laud - selle ümber oli ka varikatus ehk nö Aafrika onn, kuid see on tänaseks hävinenud. Saarele viib postidega kivisild, jõge tiigiga ühendava kanali sillal ja jõeäärsel paadisillal on kettidega ühendatud kivist postid. Pargist avanevad kaunid vaated jõe maakividega kindlustatud jõekallastele.

Kursi jahiloss

Mõisast paar kilomeetrit Jõgeva poole asub Kursi jahiloss, mis on ehitatud 1888. aastal ning kuulus samuti Puurmani mõisa juurde. Ühe teise legendi järgi elas seal jahilossis seesama teenija, kes mõisahärraga lapse sai.

Manteuffelid olid väga rikkad ning nende suguvõsale kuulusid mitmed mõisad - Suure-Rõngu, Saare, Jõgeva jne. Saare mõisa lähedal asub ka nende perekonnakalmistu, kuhu on teadaolevalt maetud viis inimest. Kalmistu loomisega on seotud selline legend, et keelatud armastuse pärast tegi mõisniku tütar Olga (eespoolt viidatud Ernst Gotthard I von Manteuffeli tütar) enesetapu, teda ei saanud matta kihelkonnakalmistule ning seetõttu olevat mõisnik rajanud perekonnakalmistu. Kalmistul on õnnetu armastaja hauale püstitatud valge marmorrist, mis paikneb järvest toodud kivil, mille kõrval olevat Olga end ära uputanud.

Puurmani mõisahoone nurgatorniga esiplaanil, EAM Fk 3950, Eesti Arhitektuurimuuseum

Puurmani mõisal on oluline roll ka Eesti Vabadussõjas - 1918. aastal moodustas Julius Kuperjanov Puurmani mõisa peahoones partisanide pataljoni ning selle sündmuse meenutamiseks on mõisahoones eraldi muuseumituba.


Veel huvitavat lugemist:

Puurmani mõisa restaureerimisest ja sealt leitud vanadest tapeetidest saab lugeda blogist Artiklid arheoloogiast ja ajaloost, loost Puurmani lossi esimene korrus saab peatselt tagasi mõisaaegse ilme 1921. aasta Postimehe artikkel Puurmani mõisast

Puurmani mõisast saab ka lugeda 2010. aasta Maakodust

Blogi Eestipaigad Muinasjutuline Puurmani mõisa külastus Kultuuriteel - palju ilusaid interjööripilte!


Kasutatud allikad:

Kultuurimälestiste register Puurmani mõis

Eesti Pargid 2 Õpetajate Leht Orel jõudis tagasi Puurmani mõisakooli

128 views0 comments

Recent Posts

See All