Kehtna mõis
Updated: 3 days ago
Kehtna mõis asub Kehtna alevikus, õigem oleks vast öelda, et alevik on kasvanud ümber mõisa. Peahoonet ümbritseb suur park koos mitme tiigiga, kaugemas ringis on mõisa kõrvalhooned. Peahoone on hetkel avalikkusele suletud, kuid veel mõned aastad tagasi sai seda külastada organiseeritud ekskursioonide koosseisus.
Kehtna mõisa kohta on esimesed teated 1470. aastast ning siis kuulus see Vietinghoffidele. Kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone valmis 1790. aastal. 1824. panditi mõis Konstantin von Benckendorffile. 1874. aastal müüdi Kehtna ja Kabala mõis Otto Herman von Lilienfeldile. Otto Herman von Lilienfeldt (1840-1910) ehitas peahoone veidi ümber ja lisas sinna neorenessanslikke elemente.
1905. aasta detsembris pandi hoone ülestõusu käigus põlema. 1906. aastal kinkis Otto mõisa, mille keskel oli põlenud härrasmaja, oma pojale, Helmuth Karl Rudolf von Lilienfeldile (1874-1930). Tema jäi viimaseks mõisnikuks enne mõisa võõrandamist. Aastatel 1906-1910 hoone taastati - lisandus mansardkorrus ja juugendlikud kujunduselemendid.
Otto Herman von Lilienfeld (1840-1910) ja tema abikaasa Wilhelmine Ebba Karoline Emilie von Lilienfeld (1844-1897) sündinud von Rosen
Kui Otto von Lilienfeldti tunti kui novaatorlikku mõisapidajat, siis tema poeg olevat olnud rohkem elunautleja ja tarbija, eriti mis puudutab mõisamajandamist. Mõisate võõrandamise ajaks olid mõisa võlad kasvanud nii suureks, et kompensatsiooni ta ei saanud. Ta sai kaasa võtta mööbli, 4 lüpsilehma ning ta siirdus elama Tallinnasse, aadressile Pikk jalg 11. Ka olevat ta väga muretsenud oma peahoonesse jäänud suplusvannide pärast, lõpuks olevat ta need enda valdusesse saanud.
Kehtna mõisa peahoone on täiesti erakordne oma interjööride poolest. Väga paljud mustrid on välja puhastatud ja vanade eeskujul on tehtud uued. Söögitoa laes on olnud väga lopsakas taimemuster, see on hetkel vaid osaliselt välja puhastatud, täies ulatuses seda taastada oleks väga ajamahukas ja kallis töö. Peahoone põhikorrusel (ehk siis II korrusel) on 10 ruumi. Kõige rikkalikuma dekooriga ja pidulikum on suur saal (üle 80 m2). Uste kohal on erinevad putodega stseenid - igaüks on erinev, ruumi kõrgus on üle 4 meetri. Kogu saalikujunduse teema on seotud rõõmu ja naudingutega.
Peahoone ümbrusesse jääb arvukalt kõrvalhooneid: valitsejamaja, tall-tõllakuur, sepikoda, kaalurehi, laudad, meierei, vankrikuur, viinavabrik, viinakelder, härjatall, teenijatemaja, ait-kuivati, jääkelder. Mõisa valitsejamajas asub Kehtna vallavalitsus. Teised hooned on erinevates kasutuses, mõned on paremas korras, mõned halvemas. Mõisa ait-kuivati oli 2019. aasta suve seisuga müügis.
PARK
Kehtna mõisa park võtab enda alla peaaegu 26 hektarit. Pargi praeguse ilme kujundamisel oli abiks tuntud pargiarhitekt Georg Kuphaldt. Pargis, peahoone vastas on kaks tiiki, ühe tiigi keskel on saar kus asus lehtla, hiljem luigemaja. Ka tehti peahoonest loodes asuval Kabelimäel vanast sepikojast neogooti stiilis kunstlikud varemed. Mõisasüdamest Rapla poole viib allee, mis on poolteist kilomeetrit pikk. Park on osaliselt piiratud maakivimüüriga.
Kehtna mõisa peahoone on koos 5700 m2 maaga pikalt müügis olnud. 2026. aasta sügisel oli müügihinnaks 629 000 eurot.
Kasutatud allikad:
Eesti pargid 2
Kultuurimälestiste register Kehtna mõisa ajalooline õiend
