Hõreda mõis asub Raplamaal, umbes 10 km kaugusel Raplast. Hõreda mõis (saksa keeles Hoerdel) eraldati Sikeldi-Lellaperest 1627. aastal ning mõisa omanikuks sai rüütelkonna peamees Berendt von Taube. 1710. aastal ostis mõisa Heinrich Johann von Fock, kellelt 1723. aastal päris mõisa tema poeg Hans Ludwig von Fock. Fockide ajal ehitati peahoone mis oli puidust. 1729. aastal ostis mõisa Christian von Toll, kellet see läks tema väimehele Friedrich Wilhelm von Baggehufwudt´ile. Tema müüs mõisa 1755. aastal Karl Friedrich Johann von Staalile (1681-1767).
Staalide ajal algas Hõreda mõisa suurejooneline väljaehitamine. Staalid olid pärinesid Tallinna kodanike hulgast ning Rootsi ajal tõsteti nad aadliseisusesse. 18.-19. sajandil olid nad ühed suuremad maavaldajad. Karl Friedrich Johann von Staal oli ka Ingliste, Keava, Pae ja Järvakandi mõisa omanik. Karl Friedrich Johann von Staal teenis nii Prantsuse kui Vene armees, oli tosin aastat Holstein-Gottorpi printside kasvataja ning reisis koos nendega läbi kogu Euroopa. Vanas peas aga pühendus oma valduste väljakujundamisele. Järvakandi mõis sai väga suurejooneliselt välja ehitatud, kuid see jättis maha ka suured võlad. Tema pärijal tuli ohverdada kolm mõisa, et need võlad tagasi maksta. Etteruttavalt võib öelda, et sama saatus ka oli tema vennapoegadel, keda tabas samuti ehitushullus ning kes peale Hõreda ja Raikküla mõisa ehitamist sattusid rahalistesse raskustesse.
Peale Karl Friedrich Johann von Staali surma 1767. aastal päris Hõreda, Pae ja Ingliste mõisa üks tema poegadest Friedrich von Staal (1733-1801). Friedrich von Staal oli brigaadikomandör ja tema pani aluse Staalide Ingliste harule. Friedrich von Staal abiellus 1770. aastal Sagadi mõisast pärit Margaretha Elisabeth von Fockiga. Neil oli 9 last - 4 poega teenisid ohvitseridena Venemaa impeeriumi eri paigus. Vanemad hakkasid oma poegadele ehitama mõisasüdameid - nii valmisid Raikküla mõis, alustati Hõreda mõisa ehitust. Ingliste mõisa päris pere kõige vanem poeg, Hõreda mõisa sai päranduseks Gideon von Staal (1776-1843).
Gideon von Staal sündis Ingliste mõisas ja sai sõjaväelise hariduse ja oma noorusaastad veetis ta sõjaväes teenides. Tolle aja kombe järgi teeniti kolmekümnendateni ja abielluti peale seda endast 10-15 aastat noorema naisega. 1808. aastal päris Gideon von Staal Hõreda mõisa oma isalt, kes oli juba alustanud peahoone ehitust. Gideon jätkas mõisa peahoone ehitust, kuid varasemast erineva plaani järgi ning hoone valmis 1812. aastal. Järgmisel aastal abiellus Gideon Marianne von Salzaga Hõbeda mõisast. Hõredale ehitati peahoone mida peetakse siiani klassitsistliku arhitektuuri tippteoseks. Lisaks välisele uhkusele said ka siseruumid luksusliku ilme - kaks saali said suurejoonelised triumfiteemalised maalingud. Hoone keskel oli kuppelsaal, mille lage ehtisid maalitud rosetid. Hõreda mõisa arhitekt pole teada, kuid arvatakse sellel olevat mõjusid Vene ehituskunstist. Sellele viitavad nii kuppelsaal, ümarkaarsete avade rohkus, ka ebataavalises asukohas olev peasissekäik jms.
Noorpaar ei saanud uues majas kaua elada kuna peahoone ehitus oli tekitanud suured majandusraskused ja seetõttu oli Gideon sunnitud 1819. aastal mõisa võlgade katteks müüma. Ta ehitas Pirgusse uue peahoone, mis oli mahult väiksem. Hõreda mõisa uueks omanikuks sai Alexander Magnus von Baumgarten. 1831. aastal läks Hõreda Justine von Roseni valdusesse, kes müüs mõisa viis aastat hiljem omakorda Magdalena von Kalmile. Alates 1842. aastast kuni 1939. aasta ümberasumiseni, oli Hõreda mõis perekond von Stackelbergide valduses.
1905. aasta ülestõusu ja mõisate põletamise ajal ei saanud mõis märkimisväärseid kahjusid. Peahoone aknad löödi küll sisse ning siseruumides lõhuti mööblit, kuid peahoonet põlema ei pandud. Küll pandi tuli otsa Hõreda mõisa küünile. 1919. aastal mõis võõrandati, kuid Patrick von Stackelberg jäi mõisavara hooldama kuni 1922. aastani ning tal võimaldati osta uued talukohad mõisasüdame lähedal. Väidetavalt elasid nad edasi mõisa valitsejamajas ning lahkusid alles 1939. aastal. 1925. aastal müüdi mõisa vara, suure osa varandusest ostis tagasi mõisa endine omanik Patrick von Stackelberg.
Peahoone ehitamise aegu ei rajatud mõisasse suuremat majanduskeskust. 1845. aasta mõisa plaanilt on näha vaid 3 kõrvalhoonet - viinaköök, sepikoda ja eemal põllu peal viljaküün. Enamik kõrvalhooneid rajati 19. sajandi teisel poolel, kui mõis oli juba Stackelbergide valduses. 1883. aastal on mõisa plaanilt näha järgmised hooned: puidust valitsejamaja, neogooti akendega viinaköök (korsten kannab aastaarvu 1881), karjakastell, laudad, rehehooned, viljaküünid, tuuleveski. 20. sajandi alguses lisandus tall-tõllakuur, kaks kuivatit. Tall-tõllakuur on ehitatud maakivide ja punase tellisega. Kahjuks on see saanud tulekahjus kannatada ja katuse seisukord on väga murettekitav. Stackelbergide ajal tegeleti viina- ja tellisepõletusega, peeti lüpsikarja, hobuseid ja sigu, valmistati juustu mis läks müügiks.
Nõukogude ajal oli mõisa peahoones tööliste korterid, sohvoosi kontor, söökla, raamatukogu. Aja jooksul hoone seisukord halvenes, 1980ndatel pandi hoonele uus katus, kuid kuppelosa jäi katmata ning kõik need väärtuslikud maalingud uhuti vihmaveega maha. Aastaid tagasi, kui ukse- ja aknaavad veel kinni polnud löödud, sai seal hoones veidi ringi kolatud ja mõned kohas on maalingud veel olemas ja aimatavad aga väga napilt. Ka on maja seinad üsna kehvas seisus ja mitmest kohast trossidega kokku tõmmatud.
Hõreda mõisa on püütud juba aastaid müüa. 2019. aasta sügisel oli see müügis 250 000 euro eest. Selle raha eest saab maa-ala (12 hektarit), peahoone ning hulk kõrvalhooneid - viinavabriku varemed, tall-tõllakuuri ja mõned hooned veel. Kellel huvi, siis tutvuge City.24 lehel või vaadake videot mis tutvustab Hõredat linnulennult.
Park, mis ümbritseb Hõreda mõisa peahoonet, on 12 hektarit ning tavapärase esiväljaku moodustab siin hoopis suur saar, mille ümber olev veekogu on ühendatud (või oli ühendatud) Keila jõega. Saarele viisid vanasti sillad. Peahoone vastu teisele poole saart ehitati templiilmeline sepikoda. Tagaväljak on poolkaare kujuline, mille äärde on istutatud saared. Veidi kaugemale oli rajatud kanalite süsteem. Peahoonest lõunasse jäi viljapuuaed mille ääres oli piklik tiik (ka praegu maastikus aimatav). Sellest pargiosast on alles veel alleede fragmente. Jõekallas oli kujundatud kuni 1,5 km kaugusel oleva Ingliste mõisani. Pargis kasvavad teiste pargipuude kõrval ka harilikud ebatsuugad.
Kasutatud allikad:
Rahvusarhiivi kinnistuste register. Hõreda mõis. Vikipeedia. Hõreda mõis. Nädaline. Gideon von Staal, Hõreda mõisa ehitaja Raplamaa sõnumid. Raplamaa mõisatest Ants Heina pilgu läbi. Tartu Ülikooli raamatukogu. Fotod Hõreda mõisa interjöörist Muinuskaitseameti register. Hõreda mõisa ajalooline õiend. Eesti pargid 2 J. Maiste Eestimaa mõisad Eesti Arhitektuur 3