top of page

Veltsi mõis

2015. aasta kevadel käisin Baltisaksa Kultuuri Seltsiga Lääne-Virumaa mõisates, teejuhiks oli Ants Hein ning meie esimeseks mõisaks sellel toredal teekonnal oli Veltsi mõis. Veltsi mõis eraldati Neeruti mõisast 1709. aastal, 1796. aastal omandas mõisa Joachim von Dehn ning mõis jäi Dehnide kätte kuni võõrandamiseni.

Veltsi mõisa peahoone 2015.a kevadel

Toni von Rennenkampffi mälestustes oli vana Veltsi mõisamaja tagasihoidlik õlgkatusega hoone, mis oli ümbritsetud maaroosidest ja liiliatest ning kus oli ka puu- ja juurviljaaed. Rikkalike puuviljakoormate ja lillesülemitega pöörduti Rakverre tagasi. Nimelt elasid Veltsi mõisas Toni von Rennenkampffi emapoolsed vanavanemad.

Vasakult paremale:

August Johan von Dehn (1801-1879), Veltsi mõisa omanik aastatel 1841-1879) perekonna Veltsi liini rajaja

Olga Julie von Rosenbach (1844-1873), Veltsi mõisa järgmise omaniku Alexander Kristian von Dehni (1835-1894) esimene abikaasa

ja nende poeg, Nikolai von Dehn (1868-...), Veltsi mõisa viimane omanik enne võõrandamist.


Mõisa praeguseni säilinud peahoone on kahekorruseline tellishoone, mis on valminud 1880. aastatel, kui mõisa omanikuks oli Alexander Kristian von Dehn. Peahoone lähiümbrusesse on ehitatud hulk majandushooneid - viinavabrik, meierei, töölistemajad, mis on valminud samal ajal peahoonega.

2015. aastal, kui mina mõisa külastasin, olid enamus hooned rahuldavas seisukorras - suuremaid renoveerimistöid polnud seal küll tehtud, kuid uksed-aknad olid turvaliselt kinni ja suuri kahjustusi ei paistnud ka olevat. Mis seal täna toimub, mul puudub info, aga tore oleks teada saada.

Veltsi mõis (Weltz), härrastemaja enne sõda. Haljala khk. Allikas: ERM Fk 887:1019, Eesti Rahva Muuseum

Kunagisest pargist on järele jäänud väike vabakujunduslik puistu ümber maja, vanasti oli pargi-ala mitu korda suurem ning jäi mõisa peahoone vasakule küljele - peahoone, kuivati ja meierei vahelisele alale.

Peahoone teise korruse aknad on säilinud oma algsel kujul parempoolses tiivas.

Veltsi mõisa kuivati ja moonakatemaja


Kultuurimälestisena on lisaks peahoonele kaitse all kuivati, meierei, kelder, moonakatemajad, viinavabrik, pargi piirdemüürid, park.

Veltsi mõisasüda 1861. aastal. Allikas: EAA.3724.4.1816 leht 1

Kasutatud allikad:

Rahvusarhiivi fondiloend. Perekond Dehn

Kultuurimälestiste register Veltsi mõis

Kinnistute register Veltsi mõis

Eesti pargid 2, lk 179-180

Recent Posts

See All

Comments


bottom of page