top of page

Veltsi mõis

Feb 26, 2021
2 min read

Updated: Sep 1

2015. aasta kevadel käisin Baltisaksa Kultuuri Seltsiga Lääne-Virumaa mõisates, teejuhiks oli Ants Hein ning meie esimeseks mõisaks sellel toredal teekonnal oli Veltsi mõis. Veltsi mõis eraldati Neeruti mõisast 1709. aastal. 1796. aastal omandas mõisa Joachim von Dehn ning mõis jäi Dehnide kätte kuni võõrandamiseni.


Veltsi mõisa peahoone 2015.a kevadel Foto: Mõisablogi
Veltsi mõisa peahoone 2015.a kevadel Foto: Mõisablogi

Toni von Rennenkampffi mälestustes oli vana Veltsi mõisamaja tagasihoidlik õlgkatusega hoone, mis oli ümbritsetud maaroosidest ja liiliatest ning kus oli ka puu- ja juurviljaaed. Rikkalike puuviljakoormate ja lillesülemitega pöörduti Rakverre tagasi. Nimelt elasid Veltsi mõisas Toni von Rennenkampffi emapoolsed vanavanemad.


Vasakult paremale:

August Johan von Dehn (1801-1879), Veltsi mõisa omanik aastatel 1841-1879) perekonna Veltsi liini rajaja. Olga Julie von Rosenbach (1844-1873), Veltsi mõisa järgmise omaniku Alexander Kristian von Dehni (1835-1894) esimene abikaasa. Ning nende poeg, Nikolai von Dehn (1868-...), Veltsi mõisa viimane omanik enne võõrandamist.


Mõisa praeguseni säilinud peahoone on kahekorruseline tellishoone, mis on valminud 1880. aastatel, kui mõisa omanikuks oli Alexander Kristian von Dehn. Peahoone lähiümbrusesse on ehitatud hulk majandushooneid - viinavabrik, meierei, töölistemajad, mis valmisid samal ajal peahoonega. 2015. aastal, kui mina mõisa külastasin, olid enamus hooned rahuldavas seisukorras - suuremaid renoveerimistöid polnud seal küll tehtud, kuid uksed-aknad olid turvaliselt kinni ja suuri kahjustusi ei paistnud ka olevat.


Veltsi mõis (Weltz), härrastemaja enne sõda. Haljala khk. Foto: ERM Fk 887:1019, Eesti Rahva Muuseum
Veltsi mõis (Weltz), härrastemaja enne sõda. Haljala khk. Foto: ERM Fk 887:1019, Eesti Rahva Muuseum

Kunagisest pargist on järele jäänud väike vabakujunduslik puistu ümber maja. Mõisa ajal oli pargi-ala mitu korda suurem ning jäi mõisa peahoone vasakule küljele - peahoone, kuivati ja meierei vahelisele alale.


Peahoone teise korruse aknad on säilinud oma algsel kujul parempoolses tiivas. Foto: Mõisablogi, 2015. aasta kevadel
Peahoone teise korruse aknad on säilinud oma algsel kujul parempoolses tiivas. Foto: Mõisablogi, 2015. aasta kevadel

Kultuurimälestisena on lisaks peahoonele kaitse all kuivati, meierei, kelder, moonakatemajad, viinavabrik, pargi piirdemüürid ja park.


Veltsi mõisasüda 1861. aastal. Allikas: EAA.3724.4.1816 leht 1
Veltsi mõisasüda 1861. aastal. Allikas: EAA.3724.4.1816 leht 1

Kasutatud allikad:

Rahvusarhiivi fondiloend. Perekond Dehn

Kultuurimälestiste register Veltsi mõis

Kinnistute register Veltsi mõis

Eesti pargid 2, lk 179-180

Mõisablogi sisu (pildid ja tekstid) on kaetud autoriõigustega ning nende kasutamine eeldab eelnevat kokkulepet ja viitamist. Piltide ja tekstide omavoliline ärilistel eesmärkidel kasutamine on keelatud ning eeldab tasu maksmist. Küsimuste korral palun kirjutada moisablogi@gmail.com

bottom of page