Vasta mõis asub Lääne-Virumaal, Kundast 14 kilomeetrit lääne poole. Esmakordselt on Vasta mõisat mainitud 1398. aastal, kui mõisa omanikuks oli Berthold Meckes von Waschel. Kivist peahoone, mis on säilinud tänaseni, ehitati tõenäoliselt Carl Ludwig von Ritteri (1730-1800) ajal, 1770. aastate paiku, samal ajal on rajatud ka park.
Aastal 1782 kirjutas tuntud keelemees August Wilhelm Hupel: „Vasta mõisal on ilus kivist hoone, mis asub verst põhja pool kirikut“. Kirik millest jutt käib on Viru-Nigula kirik. Sel ajal kuulus Vasta mõis keskmise suurusega mõisate hulka, mõisa suurus oli 17 adramaad ja sinna alla kuulus 300 revisjonihinge.
1797. aastal panditi mõis Otto Wilhelm von Knorringule (1759-1812), 14 aasta pärast see muudeti ostulepinguks. Kokku oli Vasta mõis Knorringute valduses pea 90 aastat - 1797-1885. 1874. aastal liideti mõisaga Unukse mõis. 1885. aastal ostis mõisa Reinhold Johann Erich von Samson-Himmelstierna (1856-1933). Tema ajal edendati mõisas tõukarjakasvatust.
1896. aastal omandas mõisa Reinhold von Winkler, ta elas mõisasüdamest eraldatud asunikutalus peale mõisa võõrandamist 1919. aastal. Knorringute järeltulijad elavad Soomes ning on Vasta mõisaga heades suhetes - 2008. aastal kinkisid nad mõisale raamitud pildi perekonnavapiga. Peahoonel on kõrge soklikorrus, seal asusid köök, teenijatetoad ja muud abiruumid. Soklikorrusel asub ka käsipumbaga kaev. Peahoone taga asub väike pargiala - umbes 3 hektarit, seal on säilinud regulaarne pärnaalleede ja ristuvate teede süsteem ning seda ümbritseb umbes meetrikõrgune piirdemüüri. Park on püsililledega kenasti haljastatud.
Vasta mõisal on rohkelt kõrvalhooneid (valitsejamaja, sepikoda, ait, laudad, tööliste/teenijatemaja, tall, rehi-kuivati), osa neist on küll varemetest. Mõisasüdamikku suunduva tee ääres asub mõisa valitsejamaja, kus 1833. aastal pidas F. R. Kreutzwald oma pulmapeo, kui abiellus Marie Elisabeth Saedleriga.
Kool asus mõisa härrastemajja 1940. aastal ning tegutseb seal tänagi Vasta Kooli nime all. Ajuti on klassiruumid olnud ka mõisa valitsejamajas. 1967. ehitati klassi- ja töökoja ruumideks endine mõisa koeratall. Samuti on õpperuumid endises aidamajas. 2019. aastal anti Vasta mõisale tiitel kui parim mõis koolis. Tänu Norra riigi poolt rahastatud projektile on mõisa hooneid renoveeritud.
Kasutatud allikad:
Eesti Pargid 2
Kinnistute register. Vasta mõis. Virumaa Teataja Vasta koolile kingiti Knorringute vapp
Virumaa Teataja Vasta mõis kuulub parimate sekka