Uue-Põltsamaa mõis

Põltsamaa lossi teavad vast enam-vähem kõik inimesed, seda, et Põltsamaal asub ka Uue-Põltsamaa mõis, see pole veel nii hästi teada. Aga koht väärib külastamist ja kindlasti saabuvad ka sellele mõisale ilusamad päevad.

Uue-Põltsamaa mõisa peahoone, Põltsamaa Reaalgümnaasium u. 1930. Allikas: VM VMF 457:7 F, Viljandi Muuseum

Mõis on eraldatud Vana-Põltsamaa mõisast 18. sajandil, alates 1750. aastast kuni 1919. aastani oli see von Lilienfeldite valdus. Peale mõisa võõrandamist kolis peahoonesse kool, mis tegutses seal kuni 1980. aastateni. Viimased aastakümned on mõis seisnud tühjalt, alates 2004. aastast on see olnud eravalduses.

Peahoone pargipoolne fassaad 2018. aasta suvel
Peahoone jõepoolne fassaad 2018. aasta suvel

Kogu Põltsamaa piirkond kingiti 1720. aastal Peeter I poolt Heinrich Claus von Fickile (1678-1750). Heinrich Claus von Fickil oli väga oluline roll Vene keisririigi valitsemiskultuuri kujundamisel ning seda Rootsi eeskujul. Von Lilienfeldite valdusesse sattus mõis abielu kaudu. 1788. aastal võttis mõisa üle Karl Magnus von Lilienfeld (1754-1835). Karl Magnus von Lilienfeld tundis huvi kunstide ja teaduse vastu ning oli Põltsamaal trükitud A. W. Hupeli teoste rahastaja. Karl Magnus von Lilienfeld suri 1835. aastal, neli aastat hiljem suri tema abikaasa ning mõis läks nende laste Charlotte (1788-1870) ja Karl Reinhold von Lilienfeldi (1790-1875) omandisse. 1875. aastal sai mõisa omanikuks Karli poeg Eduard Karl Balthasar von Lilienfeld (1825-1903) ja 1905. aastal tema poeg Friedrich Karl Heinrich von Lilienfeld (1871-1945).

Mõisa peahoone on ehitatud 1770. aastatel. Hoonet on 19. ja 20. sajandil korduvalt ümber ehitatud, iga ajastu on oma jälje jätnud. Siiski on säilinud hoone algupärane ruumistruktuur, erakordne on säilinud anfilaad (ühel sirgel asetsevate uste rida), mis on tõenäoliselt Eesti pikimaid - hoone fassaadikülje pikkus on veidi üle 50 meetri. Interjöörid on aja jooksul kindlasti muutunud, kuid ka tänaseni säilinud interjöörides on selgelt näha mis olid esinduslikumad ruumid, kus asusid tõenäoliselt naiste buduaarid (interjöörid on rikkalike lilledega jne). Tervikuna on säilinud 9 ruumi kus on varaklassitsistlik interjöör ja 7 kahhelahju.

Söögitoa puhvetkapp ja historitsistlikud ahjud pärinevad 19. sajandi II poolest, samuti lisati sellel ajal peahoonele rõdud. Hooviküljel asus ka õhuline puitpitsiline veranda (tänaseks hävinenud).

Söögituba, puhvetkapp 19. sajandist
Pisike fragment "Hiina toast"

Umbes kilomeetri kaugusel mõisasüdamest jääb von Lilienfeldide kalmistu koos kabeliga. Kalmistule on teadaolevalt maetud 28 inimest. Tänasel päeval on kalmistu kokkukasvanud Põltsamaa kalmistuga. Kabeli kõrge torn lammutati madalamaks 1916. aastal ning kabeli hoonet kasutatakse hoiuruumina.

Uue-Põltsamaa mõisa von Lilienfeldide kalmistu matusekabel. Allikas: TLM F 5586, Tallinna Linnamuuseum
Fotosessioon 2020. aasta kevadel Uue-Põltsamaa peahoones. Pildistas Vivian Ainsalu.

Kasutatud kirjandus:

Uue-Põltsamaa mõis

ENSV Mõisate korrastamise ettekirjutuste IV JRK. Köide X. Uue-Põltsamaa mõisa (Jõgeva raj.) korrastamiseks

Kultuuriväärtusega hooneosade inventeerimine, remondi- ja hooldusjuhend ning muinsuskaitse eritingimused

333 views0 comments

Recent Posts

See All