Tammiku mõis

Lääne-Virumaal asuv Tammiku mõis näib olevat peaaegu unustuste hõlma vajunud. Kõrvalhooned on enamjaolt räämas, peahoonet pole enam olemaski. Küll on alles suur park, mis asub maastiku mõttes väga kaunis kohas - pargist saab alguse viiest järvest koosnev järvistu, maastik on reljeefne ning pargis kasvavad võimsad tammed, pärnad, saared. Järved on looduslikku tekkega ja omavahel kanalite kaudu ühendatud. Tammiku mõisa tiigid olevat 1918. aastal kaevanud prantsuse sõjavangid, teised olevat olnud loodusliku tekkega. On ka oletatud, et kõik järved võivad olla kaevatud. Kahjuks legend ei täpsusta, mida ja kui palju on kaevatud aga järved on olemas juba varem - 18. sajandi kaardil on 7 väikest järvekest.

Tammiku mõisa tagafassaad. Allikas: EAA.5238.1.664.12

Tammiku mõisa on esimest korda mainitud 1526. aastal. 19. sajandi lõpul valmis peahoone, mis oli ühelt tiivalt kahekorruseline. Nii esi- kui tagafassaadil oli suur lahtine terrass, millel oli puidust palkon. Tagafassaadilt laskus järve poole lai kivitrepp. Peahoone tiibhoone küljel oli talveaed. Tammiku mõisa omanike seas olnud Schulmannid, Stackelbergid, Essenid ning päris pikalt Rennenkampffid. Viimane omanik enne mõisate riigistamist oli Magnus Carl Ewald von Rennenkampff (1859-1930). Ta oli ka Porkuni, Mõisamaa ja Järvajõe mõisa omanik. 1940. aastal müüdi mõisasüda neljale eraomanikule, kellest üks oli Voldemar Päts. Mõis oli mõeldud Voldemarile ja tema vennale Nikolaile, vanaduspõlve veetmiseks. Segaste aegade tõttu oli Nikolai seal koduarestis ja suri 1940. aasta lõpus mõisas.

Magnus Carl Ewald von Rennenkampff Allikas: EAA.1674.3.889.1

1948. aastal hävines peahoone tulekahju tõttu, kuna üks elanik proovis teise korruse koridoris tulistada tankirusikat ning tulelont süütas hoone. Hiljem hoone taastati, kuid väga lihtsal kujul millest ükski detail ei meenuta endist aega. Edaspidi kasutati hoonet korterelamuna ning 1990. aastate lõpust saadik on hoones hooldekodu.

Tammiku mõisa esifassaad 2019. aastal

Kõige huvitavam kõrvalhoone minu arvates on endine valitsejamaja, mis on ehitatud nõlva peale - järve poolt on hoone kolmekorruseline, peasissekäigu poolt kahekorruseline.

Suur vabakujunduslik park paikneb ümber Väike-Tammiku järve. Peahoone taga laskusid trepid järveni, järve keskel oli väike saareke mille keskel oli marmorfiguur ja lillepeenar. Järve süvendati 1960. aastate lõpul ja rajati ka liivarand, kuid tänaseks on see kõik rohtu kasvanud.

Peahoone ette tõi sirge sihitee, mille äärde jäid erinevad kõrvalhooned ja tiigid. Kõrvalhooned (valitsejamaja, teenijate-ametnikemaja, tall-laut, tall-suvemaja) on erinevas seisundis - mõned on hooletusse jäetud, mõned hooned on kasutusel eluhoonena.


Kasutatud allikad:

Eesti Pargid 2

Kultuurimälestiste register Tammiku mõis.

Tammiku mõisa koduleht

mois.ee Tammiku mõis

Kirjavahetus V. Pätsi kohta https://konstantin-patsi-jalgedes.ee/wp-content/uploads/2018/01/Kes-hoolib-kes-ei-hooli-Jatke-tuhjad-hauakohad-rahule-utleb-MTU-Patsi-muuseum.1.pdf

Postimees Kalmar Ulm: suur rändaja Nikolai Päts

Perekond Rennenkampf - EAA.1323

Wikipedia Tammiku järv

Tammiku mõisa pargis elab harilik viinamäe tigu

190 views0 comments

Recent Posts

See All