Sagadi mõis

Mõnikord võivad ka juba teada-tuntud kohad üllatada. Olen Sagadi mõisas mitmeid kordi käinud, kuid peamiselt siiski mõne sündmuse ajal - maskiballil ja aastavahetuspeol. Mõlemal korral oli majas päris palju rahvast ja seega uhkes üksinduses maja nautimine oli keeruline. Aga kui minna mõisa külastama nädala sees, siis võib kindel olla, et väga palju inimesi seal just ringi ei jaluta. 2018. aasta suvel õnnestus pääseda kohtadesse kuhu tavaturist ei pääse ja üldse oli väga meeleolukas mõisa külastus ;)

Sagadi mõisa kohta on esimesed kirjalikud andmed aastast 1469, kui mõis koos külaga pärandati ühelt vennalt teisele. Enam on Sagadi tuntud kui von Fockide valdus ja see on tõesti nende käes pikki sajandeid olnud - esimesed teated aastast 1684, kui see panditi Gideon von Fockile (1623-1710). Eelmine peahoone oli 8 toaga palkhoone, kuid 1749. aastal alustati uue kivist elumaja ehitust. Nelja aasta pärast valmides oli see üks väheseid rokokoostiilis mõisaid Eestis. 1793. aastal ehitati maja mõlemast otsast kümmekond meetrit pikemaks. Väravatorn peahoone vastas valmis aastal 1794. 1894. aastal lisati peahoone tagaküljele neorenessanslik rõdu.


Peahoone põhiplaan on sümmeetriline. Hoone keskel on vestibüül ja pargipoolses osas saal. Nendest kahel pool on toad mis on anfilaadsüsteemis. Külalistetoad olid põhjaküljel ehk siis maja eest vaadatuna paremas tiivas vaatega maja ette, söögisaal oli vestibüülist vasakut kätt esimene ruum. Mõisahärra toad - magamistuba, kabinet ja kontor asusid vasakul tiivas, vaatega maja taha pargi poole. Mõisaproua ja laste tuba oli paremal pool tiivas, vaatega maja taha. Endine mõisa köök (kõige parempoolsem pilt) on renoveeritud jahisaaliks, kus on eksponeeritud Rootsi kollektsionääri Sven Lordi jahirelvade kollektsioon mida peetakse kõige esinduslikumaks kogu Baltikumis.

Vannituba, kus on säilinud mõisaaegne vann ja vanniahi

SAGADI MÕISNIKUD

Gideon Ernst von Fock (1755-1827) kuulus omal ajal rikkamate mõisaomanike hulka - tema mõisates elas veidi üle 2000 talupoja. Ta oli aegade jooksul kokku ostnud mitmeid mõisaid ja talle kuulusid peale Sagadi mõisa, veel Tapa mõis, Valgma karjamõis, Karkuse mõis, peale oma venna surma omandas ta ka Kavastu mõisa. Lisaks ostis ta Toompeale maja (praeguse aadressiga Rahukohtu 4), mida praegu kasutab Hollandi Suursaatkond. Tänasel päeval näha olev Sagadi mõisasüda ongi saanud suures osas oma ilme Gideon von Focki ajal.

Paul Alexander Eduard von Fock (1798-1884) oli Sagadi mõisnik aastatel 1827-1884, ta omandas mõisa peale oma isa, Gideon von Focki surma. Teised kolm vend said isalt päranduseks kõik ühe mõisa. Paul Alexander Eduard von Fock olevat olnud väga haritud ja laia silmaringiga mees. Kuigi tegemist oli elupõlise poissmehega, siis tema puhul räägitakse ka, et ta olevat ta kasutanud "esimese öö õigust", nii kenamate talutüdrukute kui teenijate puhul. Eduard von Fock lasi 1845. aastal rajada Esku kabeli, mille juures olevale kalmistule on ta ka ise maetud. Oma elu jooksul oli ta ametis rüütelkonna teenistuses mitmetel ametikohtadel - maanõunik, Tallinna Toomkiriku konvendi president ja Eestimaa ülemkohtu president. Aastatel1861-1872 oli mõis rendil, kuna omanik reisis ringi. Kuna Paul Alexander Eduard von Fockil järeltulijaid polnud, siis päris mõisa 1884. aastal tema vennapoeg, Tapa mõisniku Alexander Ferdinandi vanem poeg Alexander Gideon von Fock (1824-1896). Üle pika aja sai mõis endale ka mõisaproua. Kõigepealt abiellus Alexander Gideon Kiikla mõisast pärit Nelly Amalie Luise von Berendsiga. Alexander Gideonil ja Nellyl Amaliel oli päris suur vanusevahe - peigmees oli abielludes 37 aastane, kuid pruut ainult 17 aastane. Nelly Amalie Luise von Fock (sünd. Berends) suri juba 30 aastaselt ja mõisahärra abiellus teist korda 1885. aastal Henriette Dorothea von Stackelbergiga.

Nelly Amalie Luise von Berends Allikas: EAA.1674.3.472.5

Alexander Gideon von Fock suri 1896. aastal ja mõisa päris tema ainuke poeg Ferdinand Eduard Axel von Fock (1867-1900). Ta oli 29-aastane, kuid juba siis lootusetult haige ja suri 4 aasta pärast. Mõisa päris tema tol hetkel veel alaealine poeg Axel Gideon Ernst Otto von Fock (1898-1940). 1919. aastal jagati suurem osa mõisa maid talunikele, jättes omanikule Ernst von Fockile vaid mõisasüdame. Kui paljud mõisnikud otsustasid 1919. aastal Eestist lahkuda, siis Ernst von Fock jäi siia. Ta asus tööle postijaama ülemana, tulu tõid talle ka Tallinnas asuv kinnisvara ning taludele vilja masindamine. Nii suudeti isegi kokka ja teenijat pidada. Ernst von Fock kasutas peahoone ühte tiiba ja ülejäänud majas oli kool. Peagi kolis ta valitsejamajja ja sealt edasi mõisatööliste elamusse. 1939. aastal korraldas Ernst von Fock oma varale oksjoni ja lahkus Eestist.

1970. aastale tekkis mõte luua Eesti metsamuuseum. Sagadi peahoones oli kool kuni 1973. aastani. Peale seda olid hooned seisnud kasutamata ja lagunenud. Renoveerimistööd algasid 1977. aasta suvel. Üldse ootas renoveerimist 27 mõisakompleksis asuvat hoonet. Arhitektidena asusid töid projekteerima Fredi Tomps ja Leila Pärtelpoeg. Mõisa renoveerimisel oli Leila Pärtelpoja soov taastada mõisaaegsed interjöörid ning sisustada maja ajastutruu mööbliga ning ta asus koguma sobivat mööblit. 1984. aastal asuti maja sobiva mööbliga sisustama. Sagadi mõisnike suvemaja asus Altjal ja sealt leiti üks tool, mille järgi tehti koopiad mis on tänasel päeval kasutusel peasaalis.


Sagadi mõis on ka tuntud filmimispaik - 1980. aastal filmiti seal legendaarset filmi "Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused: Baskerville'ide koer", kokku filmiti Sagadis 7 episoodi. 1984. aastal filmiti seal filmi "Savoy ball". Ka on filmitud Sagadis seriaali "Tuulepealne maa".


Sagadi on tuntud oma rikkaliku kultuuriprogrammi poolest. Juulikuus toimub seal "Öömuuseum", kus räägitakse väga tihti mõisaeluga seonduvaid lugusid ning alati toimub ka väike kontsert. Ka on juba traditsiooniks saanud juuli alguses toimuv "100 kostüümi päev," kus saab ennast riietada mõisaajastu riietusse ja lasta teha endast pilte. Sügiseti toimub seenenäitus ja saab osa võtta Lahemaa maitsete nädalast.


PARK

Sagadi mõisa pargi pindala on kokku 17,5 hektarit aga see hõlmab väga erisuguseid looduskeskkondi. Maja taga on sümmeetriline pargiosa roosipõõsaste ja elupuudega mille lõpetab tiik kahe saarega. Tiigi taga parkmets, endise viljapuuaias on täna suured lillepeenrad, kuhu on lilled istutatud värvide kaupa. Ka on seal huvitava objektina putukahotell.

Sagadi mõis pakub ka majutust, mul õnnestus näha kahte ööbimisvõimalust, mis erinevad tüüpilisest hotellitoast. Esimene kõige suurem üllatus oli, et ööbida saab peahoone teisel korrusel. Teise korruse neli akent, mis avanevad esifassaadile ja mille ees on rõdu, on sviidi toa aknad. Sviit koosneb kolmest erinevast ruumist, millest üks on nö eestuba, teine magamistuba ja kolmas on väiksem magamistuba, kus on kaks ühekohalist voodit.

Peahoone sviidi magamistuba

Teine ööbimisvõimalus on aiamajakeses, mis on ehitatud endise jääkeldri kõrvale. Seal on romantilises stiilis privaatne majake kus on elutuba ja magamistuba.

Peahoone pöönigule on välja ehitud suur näitusesaal kus eksponeeritakse nii metsamuuseumi saamislugu kui ka Sagadi enda ajalugu. Saab näha pilte sellest ajast kui hooned olid väga kehvas seisus. Näiteks kellatornist oli alles vaid müürid, mis olid võssa kasvanud. Ka on pööningul väike valik esemeid, mis on leitud mõisast renoveerimise käigus ja ka mõned mööblitükid mis on kuulunud mõnele aadliperekonnale.

See hilisklassitsistlik sohva on kuulunud Stackelbergide perekonnale ning asus nende Tallinna korteris. Siia juurde kuuluvad ka kaks suurt saalipeeglit mis asuvad Sagadi peahoone saalis. Originaalis oli katteriie kollane siid. Komplekti kuulusid veel kaks marmorplaadiga lauakest ja postament.

Pilte interjööridest mõisa- ja kooliajast ning ajast enne restaureerimist, saab näha Sagadi mõisa kodulehel.


Kasutatud kirjandus:

Sagadi mõisa koduleht

Eesti pargid 2

Sagadi mõis. A. Hein

Baskerville’ide koera võtted toovad Sagadi mõisa huvilisi ka 30 aastat hiljem!

Postituses kasutatud ajaloolised fotod on pärit Rahvusarhiivi fotode andmebaasist

101 views0 comments

Recent Posts

See All