Ruila mõis

Ruila mõisa on esimest korda mainitud 1417. aastal. Keskajal asus seal Tallinna linnusekomtuuri (ehk linnusepealiku) residents. Alates 1622. aastast kuulus mõis von Ullrichide valdusesse.

17. sajandil eraldati endisest ülisuurest ordumõisast mitmeid teisi mõisaid - näiteks Haiba, Laitse, Munalaskme, Nurme mõis. 1814. aastal päris mõisa Friedrich Johann von Ulrichi tütar Katharina Friederike von Bremen. Katharina Friederike von Bremen suri juba järgmisel aastal ning mõis oli kuni ta abikaasa surmani abikaasa valduses. 1845. aastal sai pärandvara jagamise teel mõisa omanikuks nende poeg Julius Bernhard von Bremen (1820-1882).

Julius Bernhard von Bremen, sündinud Ruila mõisas
Emilie Ulrike Karoline von Bremen (sünd. von Ramm, Padise mõis), Julius von Bremeni abikaasa

17. sajandil püstitatud esimene korrus on ehitatud paekivist ja 19. sajandil lisati teine korrus mis on puidust. Mõlemal korrusel on säilinud 19. sajandi ahjusid, barokse vormistusega tahveluksi ning laud- ja parkettpõrandaid. Peale Julius von Bremeni surma pärisid mõisa tema lapsed ja kokkuleppel sai mõisa poeg Ulrich Johann Konradin von Bremen (1859-1935).

Ruila mõis enne I maailmasõda. Allikas: ERM Fk 1823:2, Eesti Rahva Muuseum,
Ulrich Johann Konradin von Bremen
Marie Natalie (Natty) von Bremen (sünd. von Rennenkampff, Suure-Rõude mõis), Ulrich von Bremen abikaasa

Ulrich Johann Konradin ja Marie Natalie von Bremen olidki Ruila viimased mõisnikud. Bremenid lahkusid Saksmaale 1939. aastal ning järgmisel aastal asus mõisasse kool, mis on seal tänase päevani. Ruila on vist ainuke kool Eestis, kus ratsutamistunnid kuuluvad kooli õppekavasse. Ruila tallides tegutseb ratsaklubi ning samas toimuvad ka ratsavõistlused. Ruila koduloomuuseumis on võimalik tutvuda unikaalsete materjalidega kooli ja ümbruskonna ajaloo kohta. Mõisakompleksi kuuluvad veel jääkelder, sõiduhobuste tõllakuur (ühendatud uue võimlahoonega), ait (kohandatud kooli tööõpetuse klassideks), endine mõisateenijate elamu (hilisem vana koolimaja).

Kahhelahi suures saalis
Kas erinevate tapeeti - toretsev sinine ja tagasihoidlikum hall

Mina külastasin mõisa 2014. aastal ja siis käisid mõisa peahoones renoveerimistööd - korrastati peatreppi ja nii mõneski toas oli päevavalgele tulnud vanad tapeedid või maalingud. Mõisahoone uhkus on 11 kahhelahju mis on nii heas töökorras, et on ka kasutusel. Mõisast veidi eemale jääb ka veidi tagasihoidlikum puumaja, mis olevat olnud mõisateenijate maja ja ühe oletusena arvatakse see olevat eelmine peahoone.

Mõisateenijate elamu

Oli ka võimalus külastada mõisa kõrval olevat jääkeldrit, mis nägi üsna sünge välja. Laes rippusid veel mõisajast pärit metallist rõngad ning põrandas olid sooned liigse vee ärajuhtimiseks.

Jääkelder

Kasutatud allikad:

Ruila põhikooli koduleht

Mõisakoolid. Ruila

Ajaloolised fotod on pärit Rahvusarhiivi fotoinfosüsteemist

210 views0 comments

Recent Posts

See All