Ruila mõisa on esimest korda mainitud 1417. aastal. Keskajal asus seal Tallinna linnusekomtuuri (ehk linnusepealiku) residents. Alates 1622. aastast kuulus mõis von Ullrichide valdusesse.
17. sajandil eraldati endisest ülisuurest ordumõisast mitmeid teisi mõisaid - näiteks Haiba, Laitse, Munalaskme, Nurme mõis. 1814. aastal päris mõisa Friedrich Johann von Ulrichi tütar Katharina Friederike von Bremen. Katharina Friederike von Bremen suri juba järgmisel aastal ning mõis pärandus ta abikaasale. 1845. aastal sai pärandvara jagamise teel mõisa omanikuks nende poeg Julius Bernhard von Bremen (1820-1882).
Julius Bernhard von Bremen, sündinud Ruila mõisas ja tema abikaasa Emilie Ulrike Karoline von Bremen (sünd. von Ramm, Padise mõis).
17. sajandil püstitatud peahoone esimene korrus on ehitatud paekivist, 19. sajandil lisati teine korrus, mis on puidust. Mõlemal korrusel on säilinud 19. sajandi ahjusid, barokse vormistusega tahveluksi ning laud- ja parkettpõrandaid. Peale Julius von Bremeni surma pärisid mõisa tema lapsed ja kokkuleppel sai mõisa poeg Ulrich Johann Konradin von Bremen (1859-1935).
Ulrich Johann Konradin von Bremen ja Marie Natalie (Natty) von Bremen (sünd. von Rennenkampff, Suure-Rõude mõis), Ulrich von Bremen abikaasa
Ulrich Johann Konradin ja Marie Natalie von Bremen olidki Ruila viimased mõisnikud. Bremenid lahkusid Saksmaale 1939. aastal ning järgmisel aastal asus mõisasse kool, mis on seal tänase päevani. Ruila on vist ainuke kool Eestis, kus ratsutamistunnid kuuluvad kooli õppekavasse. Ruila tallides tegutseb ratsaklubi ning samas toimuvad ka ratsavõistlused. Ruila koduloomuuseumis on võimalik tutvuda unikaalsete materjalidega kooli ja ümbruskonna ajaloo kohta. Mõisakompleksi kuuluvad veel jääkelder, sõiduhobuste tõllakuur (ühendatud uue võimlahoonega), ait (kohandatud kooli tööõpetuse klassideks), endine mõisateenijate elamu (hilisem vana koolimaja).
Mina külastasin mõisa 2014. aastal ja siis käisid mõisa peahoones renoveerimistööd - korrastati peatreppi ja nii mõneski toas oli päevavalgele tulnud vanad tapeedid või maalingud. Mõisahoone uhkus on 11 kahhelahju mis on nii heas töökorras, et on ka kasutusel. Mõisast veidi eemale jääb ka veidi tagasihoidlikum puumaja, mis olevat olnud mõisateenijate maja ja ühe oletusena arvatakse see olevat eelmine peahoone.
Oli ka võimalus külastada mõisa kõrval olevat jääkeldrit, mis nägi üsna sünge välja. Laes rippusid veel mõisajast pärit metallist rõngad ning põrandas olid sooned liigse vee ärajuhtimiseks.
Kasutatud allikad:
Ajaloolised fotod on pärit Rahvusarhiivi fotoinfosüsteemist
Comments