Riguldi mõis

Riguldi mõis asub Läänemaal, Noarootsi vallas. Läänemaa mõisad on välimuselt üsna tagasihoidlikud ja nii ka Riguldi. Eks ole oma selles, et põllumaad on seal üsna kivised ja suurt majanduslikku tulu polnud omanikel võimalik teenida, et uhkemat peahoonet ehitada. Riguldi mõisa peahoone meenutab pigem suurt ja uhket taluhoonet ja kui seal veidi ringi jalutada, siis saab selle õige "mõisatunde" kätte küll. Mulle meeldivad mõisad, mis pole viimse piirini korda tehtud ja ära klanitud. Nii ka Riguldis, 2013. aastal oli seal on tehtud küll hädapärast remonti, kuid majas oli säilinud vana maja hõng. Enamus inimesi nimetab seda küll kopituse lõhnaks... :). Ka meie seltskonnast olid mõned inimesed veidi šokeeritud, et laste suvelaagreid korraldatakse remontimata majas.

Lühidalt ka Riguldi ajaloost. Riguldi mõisa kõrvalmõisad olid Nõmmküla ja Sutlepa, karjamõis Kresvi (Greswi). Mõis rajati 1620. aastate paiku Robert Woldecki poolt. 1627 aastal läks mõis Jacob De la Gardie valdusse ning 1670. aastal omandas mõisa Gustav Christian von der Pahlen. 1704. a müüs tema poeg mõisa Fromhold Johann von Taubele ning sellest ajast saadik jäigi Riguldi Taubede omandusse. 1851. a loovutuslepingu alusel läksid Riguldi, Nõmmküla, Leediküla ja Sutlepa mõis Robert Woldemar von Taube valdusse. Peale Robert Woldemar von Taube ja tema abikaasa, Julie von Rammi surma, päris mõisa nende poeg Gustav von Taube. Tema tütar Helene (Nelly), oli abielus Atla mõisa omaniku Alexander von Barlöweniga. Riguldi mõisa viimased omanikud enne riigistamist olid Pauline Gabriele von Taube ning tema lapsed - Helene (Nelly) Pauline Julia von Barlöwen (sündinud Taube) ja Arvid Berend Gustav Etienne von Taube.

Riguldi (Rickholtz), härrastemaja esikülg 1938. Noarootsi khk, ERM Fk 887:813, Eesti Rahva Muuseum

Jäänukmõis kuulus Taubedele 1939. aastani. Mõisa hiilgeaegadel kuulus Riguldi mõisale maad 10 000 hektari ringis. Osa kõrvahooneid on nüüd jälle Taubede perekonna omanduses ning taastatud suvituskohana, peahoone kuulub alates 1967. aastast Tallinna I eriinternaatkoolile. Peahoone ehitusaeg jääb arvatavasti 19. sajandi algusesse. Hoone on ehitatud klassitsistlikus stiilis ning sellel on tänaseni säilinud osaliselt kiltkivikatus. Peahoone läheduses asuvad mõned kõrvalhooned, millest kõige paremas korras on ait ja kuivati. Kuivati olnud omal ajal ümbruskonna kõige moodsama sisustusega.

Allikas: Kultuurimälestiste register

2012. aastal andis Tallinna linn mõisa peahoone koos paari kõrvalhoonega tasuta kasutada SA-le Riguldi Kodu. Mõisa peahoonesse plaaniti rajada kogukond erivajadusega inimestele. Esimesele korrusele planeeriti ehitada õpitoad ja töökojad ning teisele korrusele eluruumid. 2013. aastal oli Riguldi mõisas tegutsemas väga lahke pererahvas - piisava etteteatamise korral ning heade juhuste kokkulangemisel oli peahoonesse võimalik ka sisse piiluda.

Ait ja kuivati

Interjööripildid on 2013. aastast
Eduard Alfred Gustav von Taube (1864-1917). Allikas: EAA.1423.1.196.70

Peahoone taga on madala kiviaiaga piiratud pargiosa. Tagaväljaku keskel kasvab punaseleheline harilik pöök, mille olevat sinna istutanud mõisaproua Pauline Gabriele von Taube (sünd. Girard de Soucanton) oma pulmapäeval 22. mail 1890. aastal. Pauline sündis Jõhvi mõisas, mille tema isa esinduslikult välja ehitas. Tema abikaasa, Eduard Alfred Gustav von Taube (1864-1917) oli lisaks Riguldi mõisale, ka Nõmmküla ja Sutlepa mõisa omanik. Ta saadeti Riguldist 1916. aastal välja ning sel ajal elas ta Jõhvis ja Soomes. Ta pöördus peale revolutsiooni Riguldisse tagasi, kuid mõrvati 1917. aasta detsembris Riguldi lähedal Dirhami garnisoni sõdurite poolt. Peale seda lahkus Pauline mõisast koos oma lastega ning koduõpetajaga Pommerisse (piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel, tänapäeval jagatud Saksamaa ja Poola vahel). Nad naasesid Riguldisse peale seda kui Saksamaa kaotas maad Poolale ning elasid seal kuni 1939. aastani. 1921. aastal sündis Riguldis Helene (Nelly) Pauline Julia von Barlöwenil tütar. Peale Riguldist lahkumist jäi nende koduõpetaja, Ella von der Brüggen, perekonna juurde ning aitas Pauline eest hoolitseda kuni tema surmani 1956. aastal ning ta on maetud ka Taubede perekonnaplatsile.


Pauline Gabriele von Taube on kirjutanud 1930. aastate paiku ühe kauni luuletuse Riguldi mõisa aiast.

Koduaed

Ma tean ühte koduaeda

sinna sisse ei näe kellegi pilk

Tihe hekk on tema ümber

Sees kosutav üksindaolek

Lumivalgetest kirsiõitest

õrn loor teda katab

Kõrges mahlakas rohus

vargsi õitsevad meelespealilled

Ja helluses sirutab käsivarsi

vana õunapuu

Emmates nendega õrnalt

vana puumaja

Kevadel katab õielehtede paljus

trepi kiviseid astmeid

Sügisel punased õunad

seal on tihedas reas

Murul on hõbekuusk

selle istutas mu armsaim

See helgib hõbedasäras

kui vana see võiks küll olla?

Seal kõrval veripunane pöök

lehtede sära kui lõõm

Selle kasvama panin ma kord

täis õnne ja elujulgust

Ja lilladest, valgetest sireleist

hoovab uimastav lõhn

Loendamatu hulga mesilaste sumin

täidab mõrkjat õhku

Peagi õitsevad vägiheinad,

pojengid ja punane moon

Varsti on kevad läinud -

suvi läheneb juba

Siis niidetud aasadelt

voogab värske heina lõhna

Ja valgete udujoomede pikad read

tõusevad õhtuti

Ja kajakad lendavad üle aia

sügisel hanede read

Kui kõik tema toredus on läinud

nii vaeseks jääb hing

Siis levitab valge vaiba

talv tema üle

Uinub kodune aed

uneleb üksildane maja

Punane pöök, istutatud 1890. aastal

Kasutatud allikad:

Eha.ee fondiloend Riguldi mõis

Riguldi kodu

Rahvusarhiiv Kinnistute register Riguldi mõis

Findagrave.com Pauline Gabriele Girard de Soucanton von Taube

449 views0 comments

Recent Posts

See All