Mõdriku mõisa peahoone on püstitatud osaliselt vasall-linnuse müüridele ning on valminud kahes järgus. Vanem osa hoonest on barokne, ümara otsatorniga ning võib pärineda 17. sajandist. Sellele hoonele ehitati 1890. aastatel juurde lihtsam, klassitsistlikus stiilis hoone. Omavahel on need kaks hoonet ühendatud laia kaaristuga läbikäiguga ja II korrusel sammasportikusena kujundatud sammasrõduga väravahoonega. Aastate jooksul pole õnneks peahoones ruume palju ümber ehitatud ning seetõttu on algne plaanilahendus enam-vähem säilinud. Küll aga ehitati 1937. aastal kinni teisel korrusel sammaste taga olev suur rõdu, kuid kuna akende ette jäeti väiksem rõdu osa, siis antud kinniehitamine pole hoone üldilmet väga rikkunud. Sisekujunduses on säilinud päris palju kauneid detaile ja on avatud vanu maalinguid või tehtud vanade eeskujul uued.
1774. aastal said mõisa omanikuks Reinhold August von Kaulbars (1767-1846). Kaulbarsid olid sõjaväelased ning omasid tihedaid sidemeid Peterburi õukonnaga. Üks nendest oli vene keisrikoja salanõunik, teine tantsumeister ning hiljem ka suursaadik Bulgaarias. Toompeal on mitmeid hooneid mis on olnud seotud Kaulbarside perekonnaga - tänase Toompea lossi, tollal kubermanguvalitsuse hoone ehitamisega oli seotud Herman von Kaulbars (1798-1888), Reinhold von Kaulbarsi poeg, olles seal ehitusettevõtjaks. Herman von Kaulbars päris Mõdriku mõisa peale oma isa surma, 1847. aastal. Majad Toompeal - Kohtu tänav 2 ja Kohtu 8 on Kaulbarside linnamajaks ehitatud, Kohtu 2 maja (ehitatud 1798. aastal) meenutab välimuselt väga Mõdriku mõisa. Kohtu tänav nr 8 majas (ehitatud 1809. aastal) asub tänasel päeval Õiguskantsleri büroo.
Pildil olev tütarlaps, Marie Alexandrine Natalie, sündis 1860. aastal Mõdriku mõisas ja abiellus 1892. aastal Konstantin von Stackelbergiga, nende lapsed sündisid Peterburis. Konstantin oli baltisaksa helilooja, ratsaväekindral Vene keiserlikus armees ning oli ka keiserliku koori juht aastatel 1883-1917. Samuti lõi ta muusikalisi seadeid armee ja mereväe tarbeks. Pildil olev teine laps, Karl Nikolai von Kaulbars (1856-1924), sai Mõdriku mõisa omanikuks 1889. aastal, peale oma isa surma.
Ta müüs mõisa viis aastat hiljem edasi oma isa venna pojale Eugen von Kaulbarsile ning tema müüs mõisa omakorda 1900. aastal Georg Joachim Alexander von Dehn'ile, kes jäi ka viimaseks mõisnikuks.
Peahoone suur saal asub uuemas tiivas ja võtab enda alla suure osa II korrusest.
Mõisaproua magamistuba, härra tuba oli täpselt korrus allpool ja neid tube ühendas väike trepp. Mõlemad magamistoad asusid hoone vanas osas, ümarate seintega ruumides.
Mõdriku mõisaga on seotud ka kuulus baltisaksa kunstnik Carl Timoleon von Neff. 1838. aastal abiellus ta Mõdriku mõisapreili Dorothea Luise Auguste von Kaulbarsiga, kes oli Marie ja Karli isa õde (sündis Mõdrikul 1804. aastal). C. T. von Neff ehitas endale uhke peahoone Muugale, millest saab lugeda siin.
Mõdriku mõisa park on kujunenud koos peahoonega mitmes järgus - vanem, regulaarne osa osa on peahoone taga. Kui ehitati peahoonele uus tiib, siis laiendati ka parki ja rajati tiigid. 19. sajandi I poolel laiendati parki inglise stiilis. Pargis asus mitmeid väikevorme - ausambaid, paviljon, obelisk 1812. aasta Vene-Prantsuse sõja mälestuseks. Emilie von Kaulbarsi (sündis 1810. aastal Mõdrikul) portreel on tõenäoliselt kujutatud varemeid, mis asusid Mõdriku mõisa pargis. Varemed olid kunstlikult rajatud - selleks oli üks kõrge torn, mille tippu viis trepp. Peale seda kui mõisamaad jagati taludele, varemed lammutati, samuti muudeti osa pargist karjamaaks. Praegu on pargi pindala ligi 12 ha, haruldasematest puudest kasvavad seal hall pähklipuu, pensilvaania kirsipuu, virgiinia toomingas, alpi seedermänd, valge mänd.
1927. aastal alustas mõisas tööd aia- ja majapidamiskool, millest sai ajapikku Lääne-Viru Rakenduskõrgkool ning alates 2019. aastast on see liidetud Tallinna tehnikakõrgkooliga, olles teenusmajanduse instituut.
Kasutatud allikad:
Eesti pargid, lk 120-123
Postituses kasutatud ajaloolised fotod on pärit Rahvusarhiivi fotode andmebaasist