2014. aastal oli meie seltskonna "Unustatud Mõisate" reisil ajal ööbimiskohaks Lahmuse mõis. Lahmuse mõis ise tollel aastal ei osalenud, kuid ekskursiooni koolirahva poolt saime seal ikkagi.
Lahmuse mõisas on asunud kool alates 1926. aastast, praegu asub seal erivajadustega laste kool. Suvisel ajal, kui õpilaskodu on vaba, saab ka seal ööbida. Ööbimisvõimalused on viljaaida teisel korrusel või endises valitsejamajas ning hinnad olid vähemalt 2014. aastal väga soodsad. Meie ööbisime tookord viljaaidas ja hommikusööki pakuti meile peahoone majanduskorrusel ehk kooli sööklas. Peale hommikusööki saime peahoones ja paaris kõrvalhoones veidi ka ringi vaadata, 2014. aastal oli peahoone siseinterjöörid renoveerimise ootel ja mitmetest kohtades oli uuringute käigus välja tulnud mustreid kaugemast mõisaajast.
Lahmuse mõisa asutajaks on poolakas Alexander Trojanowski, seetõttu on seda kohta nimetatud ka Trojanowski mõisaks. 1599. aastal läks mõis üle Wilhelm Bockile. Praegune mõisasüda ongi pärit Krüdeneride ajast. Mõis läks nende valdusesse, kui pere vanim tütar Christine Gerdruta von Bock abiellus 1758. aastal Pärnumaalt pärit Friedrich von Krüdeneriga. Hilisklassitsistlikus stiilis, ühekorruseline härrastemaja valmis tema poja, Berend Johan von Krüdeneri, ajal (aastatel 1837-1838). Kaaristutuga maakivist ait ja tall-tõllakuur on ehitatud aastatel 1846-1847. 1851. aastal ostis mõisa 40 000 hõberubla eest August Johann Ludwig von Rathlef (1799-1873). Peale tema surma pärisid mõisa lesk Johanna Ernestine (Jenny) von Rathlef ja nende tütar. Lesk, kes viibis üsna palju Lahmusel, armastas suurejoonelist ja külalislahket seltskonnaelu.
August Johann Ludwig von Ratlefi tütar, Theophane (Fanny) abiellus 1858. aastal Heinrich Ludvig Valentin von Bock´iga (1831-1911), kes oli Kaubi ehk Uue-Pornuse mõisa omanik. Nii jõudis mõis jälle Bock´ide kätte, kes mitmeid põlvkondi tagasi olid siin peremehed olnud. Alates 1892. aastast kuni maareformini oli mõis nende poja Maximilian Ludwig Valentin von Bock´i (1861-1943) omanduses.
Lahmuse mõisa parki hakati rajama 1850. aastatel, selle vaated keskendusid paisjärvele, mis asub kohe peahoone taga ning üle järve olevale parkmetsale. Haruldastest liikidest kasvab esiväljaku ääres amuuri toomingas. Park langeb terrassidena järveni, sealt võib leida veel üksikuid alleedefragmente. Peahoone tagafassaadil asus suur puitpitsiline veranda, millelt laskus trepp aeda. Maanteelt mõisasüdamesse toob pea kilomeetri pikkune pärnaallee.
Kõrvalhooned paiknevad ümber esiväljaku - ühele poole jääb ait, teisele poole tõllakuur ja kolmandale, otse peahoone vastu, valitsejamaja. Nii ait kui tall on massiivsed kaaristuga maakiviehitised. Need lasi ehitada Paul von Krüdender aastatel 1846-1847. Valitsejamaja on veidi hilisemast ajast. Lisaks nendele on mõisakompleksis veel silmapaistvaid hooneid - sepikoda, juustumaja, tall, sigala ja vesiveski. Mõisas olevat olnud hea piimakari, toodeti šveitsi juustu, mida müüdi Peterburi ja Moskvasse. Juustumajja oli juustude säilitamiseks rajatud kahekordne kelder. Endisest mõisa juustumajast on saanud väga armas majake, kus toimuvad koolilaste kodunduse- ja käsitöötunnid. Tänapäeval on suurem osa kõrvalhooneid kooli kasutuses, endine vesiveski on eraomanduses.
Lahmuse mõisast on pikemalt juttu ka 2011. aasta juunikuu Maakodus.
Kasutatud allikad:
Kultuurimälestiste register Lahmuse mõisa peahoone
Rahvusarhiiv Kinnistute register Lahmuse mõis
Delfi FOTOD: Viljandimaal asub üsna vähetuntud, kuid omapärane Lahmuse mõis
Ajaleht Leole 2004 Mõisapäevadest, mõisatest ja Lahmuse mõisast M. Ruut
Eesti pargid 2
Viljandimaa mõisad A. Hein