Viljandimaal, Lahmuse paisjärve kõrgel kaldal asub Lahmuse mõisasüda. Lahmuse mõisa peahoones on asunud kool alates 1926. aastast, praegu asub seal erivajadustega laste kool.
Lahmuse mõis on aeg-ajalt osa võtnud suvisest mõisate külastusmängust "Unustatud Mõisad" ja tänu sellele on olnud võimalus külastada peahoonet. Suvisel ajal, kui õpilaskodu on vaba, saab Lahmusel ka ööbida. Ööbimisvõimalused on viljaaida teisel korrusel ja mõisa endises valitsejamajas. 2014. aastal oli peahoone siseinterjöörid renoveerimise ootel ja mitmetest kohtades oli uuringute käigus välja tulnud mustreid nii lähemast kui kaugemast ajast. Kahjuks ei tea kas peahoone interjöörid on nüüdseks renoveeritud või mitte.
Lahmuse mõisa asutajaks oli poolakas Alexander Trojanowski, seetõttu on seda kohta nimetatud ka Trojanowski mõisaks. 1599. aastal läks mõis üle Wilhelm Bockile. Tema vanim tütar, Gerdruta Christina von Bock, abiellus 1758. aastal Friedrich von Krüdeneriga. Praeguseni säilinud mõisasüda ongi pärit Krüdeneride ajast.
Hilisklassitsistlikus stiilis ühekorruseline härrastemaja valmis aastatel 1837-1838, nende poja, Berend Johan von Krüdeneri ajal. Kaaristuga maakivist ait ja tall-tõllakuur on ehitatud aastatel 1846-1847. 1851. aastal ostis mõisa 40 000 hõberubla eest August Johann Ludwig von Rathlef (1799-1873). Peale tema surma pärisid mõisa ta abikaasa Johanna Ernestine (Jenny) von Rathlef (1813-1891) koos tütrega. Jenny, kes olevat viibinud üsna palju Lahmusel, oli armastanud suurejoonelist ja külalislahket seltskonnaelu. Nende tütar, Theophane (Fanny) von Rathlef abiellus 1858. aastal Heinrich Ludwig Valentin von Bock´iga (1831-1911), kes oli Kaubi ehk Uue-Pornuse mõisa omanik. Nii jõudis mõis jälle Bock´ide kätte, kes mitmeid põlvkondi tagasi olid siin juba peremehed olnud.
Vasakpoolsel pildi Heinrich Ludwig Valentin von Bock (1831-1911), kes oli ka Uue-Pornuse mõisa omanik. Pilt: EAA.909.1.118.2. Parempoolsel pildil Anna Elisabeth Henriette von Bock (sünd. von Aderkas), kes olevat olnud Lahmuse mõisa viimane mõisaproua. Pilt: EFA.215.2.5703,
Alates 1892. aastast kuni maareformini oli mõis nende poja Maximilian Ludwig Valentin von Bock´i (1861-1943) omanduses.
Lahmuse mõisa parki hakati rajama 1850. aastatel, selle vaated keskendusid paisjärvele, mis asub kohe peahoone taga ning üle järve olevale parkmetsale. Park langeb terrassidena järveni, sealt võib leida veel üksikuid alleedefragmente. Maanteelt mõisasüdamesse toob pea kilomeetri pikkune pärnaallee. Haruldastest liikidest kasvab esiväljaku ääres amuuri toomingas. Peahoone tagafassaadil asus suur puitpitsiline veranda, millelt laskus trepp parki. Kahjuks on veranda hävinenud.
Kõrvalhooned paiknevad ümber esiväljaku - ühele poole jääb ait, teisele poole tõllakuur ja kolmandale, otse peahoone vastu, valitsejamaja. Nii ait kui tall on massiivsed kaaristuga maakiviehitised. Need lasi ehitada Paul von Krüdender aastatel 1846-1847. Valitsejamaja on veidi hilisemast ajast. Lisaks nendele on mõisakompleksis veel silmapaistvaid hooneid - sepikoda, juustumaja, tall, sigala ja vesiveski. Mõisas olevat olnud hea piimakari, toodeti šveitsi juustu, mida müüdi Peterburi ja Moskvasse.
Juustumajas oli juustude säilitamiseks rajatud kahekordne kelder. Praegu on endisest juustumajast saanud väga armas majake, kus toimuvad koolilaste kodunduse- ja käsitöötunnid.
Tänapäeval on suurem osa kõrvalhooneid kooli kasutuses, endine vesiveski on eraomanduses.
Kasutatud allikad:
Kultuurimälestiste register Lahmuse mõisa peahoone
Rahvusarhiiv Kinnistute register Lahmuse mõis
Ajaleht Leole 2004 Mõisapäevadest, mõisatest ja Lahmuse mõisast M. Ruut
Eesti pargid 2
Viljandimaa mõisad A. Hein
Lahmuse mõisast on pikemalt juttu ka 2011. aasta juunikuu Maakodus.