Eestis asub kaks Aruküla mõisa - üks asub Järvamaal ja teine asub Harjumaal, Raasiku lähedal. Selles postituses tuleb juttu Harjumaa Arukülast. Väga ammustel aegadel kuulus Aruküla Padise kloostrile, Rootsi ajal muudeti kiriku maad riigi omandiks. Järgnevatel aegadel liikus mõis ühe omaniku käest teise kätte, olles Raasiku mõisa kõrvalmõis.
1766. aastal omandas mõisa Carl Gustav von Baranoff (1713-1796). 1796. aastal päris mõisa tema poeg Peter Karl von Baranoff (1748-1807). 1807. aastal Peter von Baranoff suri ja pärandavara jagamisel jäi lesele Röa mõisa eluaegne kasutusõigus. Tema kaks poega said Aruküla, Väätsa, Pikavere ja Prääma mõisad. Vendadevahelise kokkuleppe alusel sai Aruküla mõisa Karl Georg von Baranoff (1770-1850). Tema ajal ehitati praegune peahoone. 1843. aastal loovutas Karl Georg von Baranoff Aruküla mõisa ja elumaja Toompeal oma pojale Peter Hermann von Baranoffile (1799-1871). Peter Hermann von Baranoffi ajal algas talude päriseksostmine. Ta oli ka osa võtnud 1828. aastal sõjakäigust türklaste vastu ja saanud seal haavata. Peter Hermann suri 1871. aastal, tema pärijad olid lesk ja neli last. Lesk, Marie von Baranoff suri 1877. aastal ning laste vahel sõlmitud kokkuleppe alusel päris mõisa 1879. aastal Karl von Baranoff (1842-1892).
1892. aastal päris mõisa tema noorem vend Peter Paul Alexander von Baranoff (1843-1924), kes jäi ka viimaseks mõisaomanikuks enne mõisa võõrandamist. Tema ettevõtmisel ehitati mõisale teine korrus. Peter Pauli ja Olga tütar Olga oli viimase tsaari Nikolai II abikaasa õuedaam. Tema päris ka Kohtu tänav 10 maja peale oma vanemate surma. Peter Paul Alexander ja tema naine Olga on maetud Tallinna Siselinna kalmistule.
Peter Paul Alexander Baranoff ja Olga Baranoff. Allikas: EFA.747.0.398148
Baranoffid olid Vene sõjaväelaste suguvõsa, kes olid krimmitatari päritolu. Nende esiisa oli mursaa (tatari ülik) Zdan, hüüdnimega Baran, kes sai Moskvas suurvürsti bojaariks. Eestis kinnitasid Baranoffid kanda 16. sajandi lõpul. Aruküla kindraleid tunti kui häid mõisnikke, kes Arukülas viibisid peamiselt suviti, kuna muul ajal olid nad kas Tallinna (Kohtu 10) või Peterburi majas. Nende käsul rajati Arukülla raudteejaam. 1917. aasta revolutsioon Venemaal ja 1919. aasta maareform Eestis tegid Baranoffide perekonna varatuks, ainukesena jäi neile alles Kohtu 10 kinnistu. Maja üüriti osaliselt välja esimesele allüürnikule - Poola Kuningriigi saatkonnale. Alates 1993. aastast on Kohtu 10 maja tagastatud nende järeltulijale, Tatiana de Montesquiou’le, kes on maja täielikult renoveerinud.
Peter Paul Alexander Baranoff ja Olga Baranoff 1924. aastal Tallinnas, Kohtu 10 maja ees.
Allikas: EFA.747.0.39814
Tänaseni säilinud hoone valmis 1820. aastatel ühekordse klassitsistliku kivihoonena. Hilisematel aegadel on lisanud puidust teine korrus. Peahoonesse sissekäik on vasakult tiivast. Peahoone ümbruses on mõningaid majandushooneid - valitsejamaja, ait, tallihooned, meierei, vesiveski. Maareformi käigus mõõdeti osa mõisa maadest (valitsejamaja) tollasele Eesti Vabariigi siseministri, Riigikogu esimehe, riigivanema ja peaministri Kaarel Eenpalu Ellamaa talu jaoks. Peahoonet ümbritseb väike park, maja taga kasvab haruldast sorti pärnapuu. Mõisasüdamest viib maanteeni kaks teed mis on kujundatud lehisealleena, üks teedest on ka tänapäeval kasutuses, teine tee on osaliselt hävinenud, kuid puud on alles. Peahoonesse kolis kool 1921. aastal, lisaks tegutses seal raamatukogu ja toimusid kohalikud tähtsamad sündmused. Alates 1992. aastast tegutseb peahoones Aruküla Vaba Waldorfkool. Lisaks on hoones ruumid Aruküla Huvialakeskusel Pääsulind.
Aruküla mõisa fassaad arvatavasti 19. sajandi lõpust või 20. sajandi algusest. Pilt on pärit Aruküla Huvialakeskuse Pääsulind kodulehelt.
Kasutatud allikad:
Rahvusarhiivi kinnistute register. Aruküla mõis.
Mõisalegendid M. A. Remmel. Lk 172-175 Eesti Ekspress. Tatiana de Montesquiou Subjektiiv: Näost näkku. Krahvinna Tatiana de Montesquiou