Rägavere mõis

Kui mööda Lääne-Virumaad ringi seigeldes, hakkad iga käänaku taga nägema lambaid, siis oled jõudnud Rägavere mõisa maadele. Rägaveres tegeletakse lammaste kasvatamisega. Rägavere mõisa peahoone ehitati 1770-1780 aastatel. Hiljem on seda veidi pikendatud.

Rägavere mõisa peahoone esifassaad 2015. aastal

Rägavere on olnud seotud Kaulbarside perekonnaga, kellele kuulus ka lähedal asuv Mõdriku mõis. Mõis ongi ehitatud Kaulbarside valitsemisajal, varaklassitsistlikus stiilis, kuid maja juures on veel mõjutusi barokist - peatrepp on barokne ja ka uksed. Hoone esindusruumid asuvad II korrusel ning paiknevad anfilaadselt. 1899. aastal oli hoones tulekahju, kahjude likvideerimisel ehitati peahoone veidi pikemaks ja sellega lisandus hoonesse paremasse tiiba söögituba.


1764. aastal omandas mõisa Hermann von Kaulbars ning see oli nende perekonna käes kuni aastani 1860, mil selle ostis Alexander von Dehn. Tema lapselaps, Karl von Dehn, oli viimane mõisnik enne mõisa võõrandamist.


Tall-tõllakuur mis seisab peahoone esiväljaku ääres

Sõjajärgsel ajal oli Rägavere mõisa peahoones kool, peale kooli likvideerimist omandas selle kohalik kolhoos ning asus seda restaureerima. Rägavere mõis oli 1970-aastatel üks esimesi restaureeritud mõisaid Eestis. Peale restaureerimist oli see E. Vilde nimelise kolhoosi kultuurikeskus. Sisekujunduse autor on Leila Pärtelpoeg. Mõisa peahoone lähedale hoovi ehitati 1960-ndatel väike kortermaja, kuid praegune omanik lasi selle lammutada. Praegu on auhoovi ümber tall-tõllakuur ja teisel pool ait. Park jääb maja taha. Mõisa lähedal on ka 19. sajandil ehitatud Kaulbarside perekonnakabel.

Peahoone barokne peauks

Mõisa praegused omanikud on ameerika-eesti perekond, kes tegeleb mõisas lammaste kasvatamisega. Ameerika päritolu ärimees ostis mõisa 1999. aastal riigilt 350 000 krooni eest, kohustusega sinna investeerida 3,5 miljonit krooni. Meie käisime mõisas külas 2015. aasta kevadel ning mõis oli väga kenasti korras, kuid nii suure maja puhul pole kahtlustki, et kogu aeg on midagi veel teha ja parandada. Mõisa perenaine pakkus meile mõisa ühes saalis kohvi ja küpsetisi ning rääkis sinna juurde mõisa tegemisest. Rägavere mõisa maadel elav lambakari on suurimaid Eestis - ligi 3000 lammast.

Rägavere uhkus on kindlasti peahoone suur saal, mille kõik stukkdetailid on taastatud vanade fotode põhjal. Kunstmarmoriga tahveldised olid veel enne restaureerimist mingil määral säilinud. 1970-ndatel aastatel, kui peahoone saali restaureeriti esimest korda, võttis kõige enam aega stukkdetailide taastamine. Kui mu mälu ei peta, siis selle saali kallal käis töö ligi viis aastat. Ka praeguse omaniku käe all on saal saanud värskendust, kuid perenaine tõdes, et ka praegu pole veel kõik valmis - näiteks saali laes pole veel sobivat lühtrit.

Mõisa esimesel korrusel asuvad tänapäeval mõned külalistetoad, kui ka mõisa üheks sissetulekuallikaks olev lambanahast toodete pood ja õmblustöödeks vajalikud ruumid. Rägaveres valmivad kasukad, sussid, mütsid, kindad jms. Mõisa toodangut müüb perenaine laatadel.

Kasutatud allikad:

Eesti Arhitektuur, lk 151

Lääne-Virumaa mõisad ja mõisnikud, lk 134-135

Rägavere mõisa ajalooline õiend

Virumaa Teataja. Rägavere mõis valmis.

Maaleht. Rägavere mõisnik dirigeerib lambasümfooniat.


138 views0 comments

Recent Posts

See All