Lasila mõis

Lasila mõis asub Lääne-Virumaal, umbes 16 km kaugusel Rakverest. Lasila mõis on eelkõige tuntud selle poolest, et see oli koduks Karl Ernst von Baer´ile. Ta sündis Piibe mõisas, kuid elas lapsepõlves mõnda aega oma isa venna juures Lasilas. Selguse huvides olgu kohe ära mainitud, et praegune peahoone on hilisem ehitis ja selles hoones pole K. E. von Baer kunagi elanud, kuid kõigest täpsemalt natuke hiljem.

Lasila mõisa peahoone 2007. aastal

Lasila küla on esimest korda mainitud 1537. aastal. Arvatakse. et karjamõis tekkis Lasilasse 17. sajandil, kui vormiliselt kuulus ta veel Vohnja mõisa alla. Kuningas Gustav Adolf läänistas Vohnja, Võle ja Lasila mõisad Hinrich von Kahlenile ja tema naisele nende elupäevadeks. Pikemalt on olnud mõis von Baer´ide ja von Ungern-Sternbergide omanduses.

Lasila mõisa peahoone. Koopia fotost. Allikas: EAA.5238.1.664.69

1752. aastal sai pärandvara jagamise teel Lasila mõisa omanikuks Heinrich Johann von Baer (1723-1776), kelle ema oli Vohnja, Lasila ja Sutlema mõisate pärijanna. Lisaks omandas ta veel Selli ja Piibe mõisa. Peamiselt elatigi Piibe mõisas, kus sündisid kõik tema lapsed, vaid üks laps sündis Lasila mõisas. Heinrich Johann von Baer suri kui tema kõige vanem poeg (tulevane pärija) oli vaid 13-aastane ning pärimiseni majandas mõisaga tema ema. Sinna ajaperioodi jääb üks segane tehing, kus lesk Anna Louise von Baer, on mõisa müünud Michael Heinrich von Bielskyle ning 18 päeva pärast on mõisa tagasi ostnud. 1787. aastal loobus lesk pärandist oma laste kasuks ja nende kõige vanem poeg, Karl (Carl) Heinrich von Baer (1763-1814) sai Lasila mõisa omanikuks. Tema vend, Magnus Johann von Baer sai Piibe ja Selli mõisa. Magnus Johann oli maailmakuulsa loodusteadlase Karl Ernst von Baeri isa. Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas 1792. aastal ning huvitav detail on ka see, et tema vanemad oli omavahel väga lähedalt sugulased - omavahel abiellusid vendade lapsed. Kuna Karl Ernst von Baeri vanematel oli 10 last ning nad ei olnud väga jõukad, siis saadeti Karl Ernst oma onu juurde elama, kuna onul lapsi polnud. Karl Ernst von Baeri esimesed lapsepõlvemälestused pärinevad just Lasilast, kus ta elas kuni oma koolieani. Kuigi teda püüti kasvatada militaarses vaimus, siis tema huvitus mõisa lindlast ja iluaiast. Tema mälestusse on jäänud suurejooneline ja lillederohke aed, tiigi kaldal ja maja ümber olevad puud. Tol ajal elati kitsavõitu puumajas, ka enamus majandushooneid oli puust. Karl Ernst von Baeri doktoritöö oli eestlastest, mille kohta on ka välja antud raamat, mis näitab tolleaegset elu-olu läbi ühe haritud baltisakslase silmade. Raamat kannab nime "Eestlaste endeemilistest haigustest". Mõned lõigud sealt:


Peatoidus. Eestlased on õige aplad. Juba lapseeast peale topitakse kõht liialt täis ja venitatakse välja. Söömisel unustab eestlane kõik kõrgema ja inimväärsema.


Kehaehitus ja vaimulaad. Eestlaste keha on pigem mahlakas kui kuiv. Enamik eestlasi on keskmist kasvu, nägu on enamasti üsna turd, loid, ilma märkimisväärsete näojoonteta ja kahvatu. Juuksed on kõige sagedamini blondid. Kehaline jõud üsna keskpärane, temperant üldiselt flegmaatiline väikese kallakuga melanhoolsesse. Kõnnak on vankuv ja kõik liigutused aeglased. Eestimaa tütarlaps on elavam, hoogsam, tööd tehes rõõmsam ja armastab seejuures laulda.


Peale Karl Heinrich von Baeri surma, 1816. aastal, pantis lesk Ernestine von Baer (1768-1827) mõisa 10 aastaks. Peale Ernestine surma pandi mõis avalikule müügile ning selle ostis 1830. aastal Albert Moritz Eduard von Ungern-Sternberg (1798-1841). Ta oli sündinud Lätis, kuid 1835. aastal abiellus Juliana Jakobina Catharina von Rammiga Leetse mõisast.

Albert Moritz Edvard von Ungern-Sternberg. Allikas: EAA.1414.2.72.10

1861. aastal omandas mõisa tema poeg Rudolph Robert Wilhelm von Ungern-Sternberg (1837-1897), kellele kuulusid ka Adila, Salutaguse, Pallaste ja Leetse mõis. Peamiselt elati Leetse mõisas mis oli Rudolphi ema pärandus. Rudolph abiellus 1878. aastal Palmse mõisapreili Isabella Olga von Pahleniga.

Isabella Olga von Pahlen Allikas: EAA.1674.3.1194.3

Isabella oli ühiskondlikult aktiivne naine, palju reisinud ning tegeles grafoloogiaga (käekirja analüüs) ning oli teadusliku grafoloogia algatajaid. Peamiselt elati kas Leetses või Tallinnas, Lasila majapidamisega tegelesid kohapealsed mõisaametnikud. Uus, kivist härrastemaja ehitati Rudolphi valdamise ajal, 1862. aastal. Lisaks peahoone ehitusele uuendati ka kõrvahooneid ja 1870. aastate paiku pärit olevat ehitiste loendis on näha, et kõrvalhooned on peamiselt kivist, katusekatteks kas õlg või pergel (kimmitaoline laud). 1897. aastal, peale Rudolphi surma, pärisid mõisa tema lesk Isabella Olga von Ungern-Sternberg ning nende kolm poega ja tütar. 1907. aastal saab pärijatevahelise kokkuleppena mõisa omanikuks Rolf Eduard Clemens von Ungern-Sternberg (1880-1943).

Rolf Edvard Clemens von Ungern-Sternberg. Allikas: EAA.1674.3.1221.1

Viimaseks omanikuks enne mõisa võõrandamist oli Otto Ernst August on Renteln (1863-1947), kes omandas mõisa 1912. aastal. Talle kuulusid ka lähedal asuv Mädapea mõis ja Sompa mõis. Talupoegade arvu poolest oli Lasila väike mõis - nii 18. kui 19. sajandil oli seal umbes 200 hinge. 19. sajandil oli mõisa peamiseks tootmisharuks teravilja ja kartuli kasvatamine. Mõisal oli oma telliselööv, kasvatati piimakarja, viinaköögis toodetud viin turustati Peterburis, Narvas ja kohalikes kõrtsides.

Lasila mõisa viinaköök

Peahoone ees asub suur tiik, üle tiigi asub viinavabrik, veidi eemal on karjalaudad ja kuivati. Peahoone on ehitatud historitsistlikus stiilis. Suuremad ruumid peakorrusel on saal ja söögituba. Suulise info järgi asusid saalist paremal härra ja proua toad. Söögitoa kõrval asus serveerimisruum ja teenijatetuba. Vasakul tiival asusid magamistoad, lastetoad ja lastehoidja tuba. Teisel korrusel asusid külalistetoad. Soklikorrusel olid köök, pesuköök, pesu rullimise tuba ning aedniku korter. Peahoonest on algsed ahjud välja lõhutud, kuid saali on paigaldatud kahhelahi mis olevat pärit Käsmust, laevakapteni majast.

Peahoonet ümbritseb väike park (2,8 hektarit), pargi põhiosa jääb peahoone taha ning seal on algselt olnud regulaarpark (korrapärase kujundusega, geomeetrilise lahendusega), kuid tänaseks see on pigem vabakujunduslik, kuid korrapärased lehtpuualleed on endiselt olemas. Üsna peahoone lähedal on küngas, millel kasvab tammepuu. Legendi kohaselt on siia maetud mõisniku lemmikkoer.


Alates 1922. aastast töötab mõisas kool, mõnda aega oli hoones kohaliku kolhoosi keskus. Tänasel päeval asub peahoones Lasila põhikool.


Kasutatud allikad:

Kultuurimäletiste register. Lasila mõisa ajalooline õiend.

Kinnistute register. Lasila mõis.

Wikipedia. Karl Ernst von Baer

Wikipedia. Isabella Olga von Ungern-Sternberg

Eesti pargid 2

202 views0 comments

Recent Posts

See All