Sangaste mõis

Sangaste loss on kahtlemata üks Eesti ilusamaid ja suursugusemaid, võrdväärseid talle on Eestis vähe.

Käisin esimest korda Sangaste lossis kui olin põhikooli õpilane ja tol ajal kasutati lossi pioneerilaagrina. Magasime ühes suures toas, mille seinad olid kaetud hirmsa halli värviga, kuid ühest vähestest tubadest oli meil rõdu. Hilisematel aastatel olen ikka uuesti ja uuesti sattunud Sangastesse ja tore on vaadata, et vaikselt mõisa käekäik paraneb. Tubade ilme on muutunud ning mõis on populaarne koht pulmapidude pidamiseks.

Keskajal oli Sangaste mõis Tartu piiskopi  suveresidents. Poola võimu ajal (16.-17. sajand) muudeti mõis kuningamõisaks, Rootsi võimu ajal liideti mõisaga veel 8 mõisa alad, ka Valga linn jäi tol ajal Sangaste mõisa valdusesse.

Peeter I andis mõisa koos Karula ja Kaagjärve mõisaga kindral Golovinile ning temalt läks mõis vürst Aleksander Golitsõnile.  Kuna vürst Golitsõn oli tegev riigiteenistuses, siis tõenäoliselt polnud tal aega ja võimalust (võib-olla ka huvi) mõisamajandamisega tegeleda ja tema pantis mõisa Karl Georg Arpshofenile. Viimase leselt läks mõis juba von Bergide omandusse ning võib öelda, et aastast 1808 kuni mõisate võõrandamiseni oli mõis Bergide omand. Tänaseni säilinud Sangaste lossi ehitas Friedrich Georg Magnus Berg (1845-1938). Friedrich G. M. Berg päris mõisa oma isalt Gustav Gotthard Karl von Bergilt 1866. aastal. Tol ajal elati vanas härrastemajas, mis oli praegusest hoonest umbes 100 meetrit loode pool.

Sangaste loss aastal 1911. Allikas: EAA.1691.1.155.25


Lossi ehitus kestis aastatel 1874-1881. Lossi arhitekt on Otto Pius Hippius, kes on ka näiteks Tallinna Kaarli kiriku ja Narva Aleksandri Suurkiriku arhitekt. Legend räägib, et lossis oli algselt 99 tuba ning kõikide tubade aknad pidid olema erisugused.

Vaade tagafassaadile. Paremal hiljuti taastatud talveaed.
Sangaste lossi talveaed, pildistamise aeg u. 1880 - 1910. Allikas: EPM_FP0585_0090

Lossi esimesel korrusel asusid esindusruumid - suur peosaal (klaasist kuppelkatusega), mauri stiilis Hispaania saal, mis piirneb suure saaliga, söögituba-jahisaal suure kaminaga. Suurest saalist pääses krahv Bergi magamistuppa, proua buduaari, sealt edasi magamis- ja lastetubadesse. Härra kabinetist sai talveaeda ja keldrikorrusel asuvasse puutöötuppa. Raamatukogu ja piljardisaal asusid teisel korrusel. Krahvil oli suur raamatukogu mis koosnes umbes 4000 köitest. Tänaseni on säilinud raamatukogu kõrged kapid ning raamatukogutoa ja piljardiruumi vahel olevad kiigekonksud. Samuti olid teisel korrusel külalistetoad. Hiljem asusid seal poja Ermes von Bergi perekonnatoad (paremal pool tiivas).  Kolmandal korrusel asusid külalistetoad ja teenijate eluruumid.

Saali laes on klaasist kuppel, mis kaudu tuleb saali lisavalgust
Mõisa raamatukogutuba, mis asub torni teisel korrusel
Söögisaal hoone paremas tiivas

Söögisaali tahveldise sisse on pressitud laste nimed, kes lossis üles kasvasid - nende sünniaasta ja pikkuse mõõtmise kriipsud. Victor oli  F. G. M. von Bergi lapselaps.

1919. aastal mõis võõrandati, kuid hiljem tagastati von Bergile mõisasüda mis oli 63 hektarit. Seda seetõttu, et krahvil oli Soome kodakondsus ja et tal olid suured teened Eesti Vabariigi ees. Aastatel 1929-1939 pidas krahvi minia, Erna von Berg, mõisas suvepansionaati, mis olevat olnud populaarne soome ja rootsi päritolu külaliste hulgas. Krahv Berg suri 1938. aastal ja ta on maetud Sangaste kalmistule. Mõisa pärisid tema minia Erna von Berg ja Victor von Berg (Erna ja Ermese ühine poeg). 1939-1940 müüdi lossi vara oksjonil võlgade katteks, sealhulgas ka osa hooneid telliskivideks. Bergid asusid Saksamaale. Peale seda oli mõisas sordiaretuspunkt, ohvitseride puhkekodu, 1960.  aastatel kohandati hoone pioneerilaagriks - tube ehitati väiksemaks ja tol ajal olevat hoones olnud 149 tuba.  Viimased aastakümned on peahoone olnud hotell ja sündmuste korraldamise paik. Aeg-ajalt toimuvad lossis kontserdid ja muud kultuuriüritused.

Talveaed seestpoolt. Meie kohtusime seal eksootiliste tantsijannade ja muusikutega.

Sangaste mõisal on ka uhke kõrvalhoonete kompleks - suur tallikompleks, karjahoov, veetorn. Ringtall on värskelt renoveeritud külastuskeskuseks ning seal asub ekspositsioon “Rukkikrahv ja Ilmaimed”.


FREIDRICH GEORG MAGNUS VON BERG (1845-1938)


Sangaste lossi ehitaja F. G. M. von Berg on nii oluline isik Eesti (põllumajandus)ajaloos, et veidi peaks peatuma ka tema elukäigul. Kõige enam on ta tuntud kui rukkisordi „Sangaste“ aretaja. Bergidel oli Tartus maja (praegusel Kalevi tänaval) ning ta õppis  1857–1862 Tartu kubermangugümnaasiumis ning seejärel Pariisi ja Sorbonne’i ülikoolis ning Collège de France’is.  Kuigi ta ise oli pärit mitte väga jõukast aadliperekonnast, siis välismaal õppimist võimaldas talle ta onu, kellelt ta päris ka krahvitiitli.


Krahvile kuulus mitmeid mõisaid - Eesti alal Sangaste, Hummuli, Aitsra ja Alamõisa mõis, Läti alal Beļava, Sikšņi, Vizla, Nagliena mõis ning peale selle kolm mõisa Poolas ja kolm Soomes. Ta oli ka Kamtšatkal Bolšaja jõe suudmes töötanud Vaikse ookeani meretööstuse aktsiaseltsi S. Grušetski ja Co. üks omanikke. Rändas Ameerikas, Inglismaal, Prantsusmaal, Egiptuses, Lõuna-Venemaal, Kaukaasias, Kaug-Idas, Hiinas.


Tegeles teravilja, tõukarja ja hobuste aretamise, puuviljakasvatuse ja põllutööde mehhaniseerimisega. Osales põllumajandusnäitustel ja populariseeris oma kogemusi ajakirjanduses ja raamatutena. Oli Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi, Pariisi Leiutajate Akadeemia, Inglismaa Kuningliku Põllumajandusseltsi, Soome Põllutööseltsi ja Venemaa Keiserliku Vaba Majandusühingu liige. Sangaste Põllumeeste Seltsi asutaja. Sangaste mõisa eksponeeriti näidismajandina. Mõisamajanduse õitseaeg oli 20. sajandi alguses - tegeleti sordi- ja tõuaretuse, seemnevilja ja põllumajandussaaduste ekspordiga. 1912. aastal sai ta tsaarivõimult suure kuldmedali põllumajanduse arendamise eest (Vene impeeriumis anti neid välja vaid neli). Valiti Tartu ülikooli audoktoriks 1929 aastal.

Friedrich Georg Magnus Bergi abikaasa Marie Katharina Bruun. Allikas: EAA. 1874.1.1038.36


1875. aastal abiellus ta Marie Katharina Bruuniga. Marie Katharina oli Vene impeeriumi kindrali ja Soome asjade riigisekretäri Theodor von Bruuni tütar, ta oli ka mõnda aega õuekonnadaam. Proua Bruuni ja krahv von Bergi õnnelik pereelu ei kestnud kuigi kaua. Proua Bruuni ei suutnud maaeluga kohaneda ja peagi peale laste sündi, 1882. aastal, lahkus ta Peterburgi. Hiljem elas ta oma isale kuulunud Summa mõisas Soome väikelinna Hamina lähedal. Tema vaimne tervis ei olnud päris korras ja nii jäi krahv Berg lastega Sangastesse elama.

Marie Katharina Bruun. Allikas: EAA.1674.3.132.1

Neil sündis kaks last: 1876. aastal Erik ja 1880. aastal Ermes. Erik (Erich) von Berg (24.09.1876 Sangaste – 1945). Õppis Peterburi Aleksandri lütseumis.


Ermes Friedrich von Berg (28.06.1880 Sangaste – 1949). Ermes õppis Peterburi Aleksandri lütseumis. Alates 1914.a-st oli ta Aitsra, Alamõisa ja Hummuli mõisa omanik. Ta osales ka Vabadussõjas, oli Vabadusristi kavaler. 1903. aastal abiellus Adele Ernestine (Erna) von Etlingeriga. Ermes von Bergi abielu lahutati 1917. aastal ning Ermes lahkus Eestist - algul Saksamaale, hiljem Soome. Hummuli mõis jäi aga tema eksnaisele Ernestinele, kes ise elas Sangastes. Kuna krahv Bergi abikaasa oli juba 1882. aastal perekonna juurest lahkunud, oli kogu Sangaste majapidamine Ernestine korraldada.

F. M. von Bergi poeg Ermes von Berg. Allikas: EAA.296.7.3639.98.1


Sangaste krahvist on jäänud rahva mällu mitmesuguseid lugusid ja legende mida saab lugeda Sangaste mõisa kodulehelt.


SANGASTE LOSSIPARK

Sangaste lossi juurde kuulub suur ja liigirikas park. Park on rajatud nii, et selles oleks esindatud erinevate geograafiliste piirkondade puud - on esindatud Euroopa, Lõuna-Euroopa, Siberi, Põhja-Ameerika ja Eesti puuliigid. Friedrich G. M. Berg tõi oma reisidelt kaasa erinevaid taimi ja seemneid ning püüdis neid oma pargis kasvatada. Pargi pindala on kokku 54 hektarit ja pargis asuvad matka- ja jalutusrajad ning lõkkekoht.


Kasutatud allikad:

Wikipedia https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Berg

Sangaste lossi koduleht

A. Hein "Eesti mõisaarhitektuur. Historitsismist juugendini" J. Pihlak. Helme Kihelkond ja vabaduse risti vennad. Ajalooarhiivi fondiloend. Perekond Berg Eesti Loodus Hummuli mõis ja park Muinsuskaitse eritingimused. Sangaste mõisa valitsejamaja.  H. Ross "Perekond Berg ja Sangaste" Lõuna-Eesti Postimees "Friedrich Georg Magnus von Berg valis maaelu" Uus Eesti. 1938 "Sangaste loss lammutamisele"



112 views0 comments

Recent Posts

See All