Pärsti mõis
Updated: Sep 10
Pärsti mõis asub Viljandimaal, mitte väga kaugel Viljandi linnast - umbes 10 minutit sõitu ehk siis 10 kilomeetri kaugusel. Mõisasüda asub looduslikult kaunis kohas - kahe järve vahel, mis tõenäoliselt ongi olnud otsustavaks mõisakoha rajamisel. Veskijärve ja Kuunijärve kaldaid ning ümbrust hakati juba 18. sajandil kujundama vabakujunduslikuks looduspargiks, samuti rajati parki väikevorme - lehtlaid ja paviljone. Kuunijärve lähedusse, kõrgemalt künkale, rajati matusekabel, kuid sellest on tänapäeval alles vaid hunnik kive. 1858. aastal omandas mõisa Riidaja mõisnik Friedrich von Stryk, ostes selle Andres on Belowi käest. Praegune peahoone ongi ehitatud Friedrich von Stryki poolt, aastatel 1871-72, varasema peahoone kohale.

Koos peahoone ehitusega rajati mitmeid kõrvalhooneid, mis küll hoolimata oma räämas olekust näevad siiani päris uhked välja. Maakividest ja tellistest kõrvalhooneid on kaunistatud kivikildudest kujunditega ja päris tore on sealt leida huvitavaid loomafiguure või siis hoonete ehitaja Friedrich von Stryki monogramm.
Friedrichil endal lapsi ei olnud ning 1893. aastal müüs ta mõisa oma õe Emilie Marie perekonnale. Õe abikaasa, prantsuse päritolu Peter Alexander Leopold Clapier de Colongue (1842-1906), tegutses Viljandis kohtunikuna ning oli ühtlasi konsistooriumi president. Lisaks Pärsti mõisale kuulus talle ka Vana-Pärsti mõis. Tema poeg Peter Georg Friedrich Clapier de Colongue omandas 1917. aastal Vana-Märjamaa rüütlimõisa.
Clapier de Colongue'ide suguvõsa juured ulatuvad Hispaania Andaluusiasse. Nad olid üks mitmest prantsuse päritolu aadliperekonnast, kes eri aegadel Läänemere provintsidesse asusid ning siin mõisaomanikeks said. Koos Girard de Soucantonide perekonnaga kuulusid Clapier de Colongue'id Baltimaade silmapaistvamate prantsuse päritolu aadlisuguvõsade hulka.
Emilie Marie Elisabeth Clapier de Colongue Foto: EAA.1682.1.40.30 Peter Alexander Leopold Clapier de Colongue. Foto: EAA.1844.1.152.1
Kuna perekonnale kuulus ka linnamaja Viljandis, veedeti Pärsti mõisas peamiselt suvekuud. Pärast Peter Alexander Leopold Clapier de Colongue'i surma 1906. aastal pärisid mõisa tema lesk ja lapsed. 1912. aastal sai mõisa omanikuks vanem poeg, Peter Georg Friedrich Clapier de Colongue (1883–1939), kes jäi ka mõisa viimaseks omanikuks enne selle võõrandamist. Tema eestvedamisel rajati Viljandis asunud perekonna linnamaja ja Pärsti mõisa vahele telefoniliin, mis oli tollal uuenduslik ja moodne lahendus.




1919. aastal jaotati mõisamaad Vabadussõja veteranide ja mõisatööliste vahel. Mitmed mõisaansambli hooned jagati asunikele, osa hooneid lammutati ja veeti laiali. Mõisa peahoone võeti 1920. aastal kasutusele koolina. Praegu asub seal Pärsti lasteaed-algkool, põhikool suleti 2008. aastal. Pärsti mõis on varasemalt osalenud ka "Unustatud mõisate" külastusmängus, seega võimaluse korral soovitan seal kindlasti käia.

Loe lisaks:
Pärnu Postimees Von Strykid käisid Tihemetsas esiisade jälgedel
Kasutatud allikad:
Eesti pargid
Viljandimaa mõisad A. Särg
Muinsuskaitseameti register. Pärsti mõisa ajalooline õiend
Märt Uustalu. Kokkuvõte loengusarjast "Tartumaa mõisad"
Postituses kasutatud ajaloolised fotod on pärit Rahvusarhiivi fotode andmebaasist ning peahoone plaan Muinsuskaitseameti andmebaasist



