Pärsti mõis asub Viljandimaal, mitte väga kaugel Viljandi linnast - umbes 10 minutit sõitu ehk siis 10 kilomeetri kaugusel. Mõisasüda asub looduslikult kaunis kohas - kahe järve vahel, mis tõenäoliselt ongi olnud otsustavaks mõisakoha rajamisel. Veskijärve ja Kuunijärve kaldaid ning ümbrust hakati juba 18. sajandil kujundama vabakujunduslikuks looduspargiks, samuti rajati parki väikevorme - lehtlaid ja paviljone. Kuunijärve lähedusse, kõrgemalt künkale, rajati matusekabel, kuid sellest on tänapäeval alles vaid hunnik kive. 1858. aastal omandas mõisa Riidaja mõisnik Friedrich von Stryk, ostes selle Andres on Belowi käest. Praegune peahoone ongi ehitatud Friedrich von Stryki poolt, aastatel 1871-72, varasema peahoone kohale.
Koos peahoone ehitusega rajati mitmeid kõrvalhooneid, mis küll hoolimata oma räämas olekust näevad siiani päris uhked välja. Maakividest ja tellistest kõrvalhooneid on kaunistatud kivikildudest kujunditega ja päris tore on sealt leida huvitavaid loomafiguure või siis hoonete ehitaja Friedrich von Stryki monogramm.
Friedrichil endal lapsi polnud ja ta müüs mõisa 1893. aastal oma õe Emilie Marie perekonnale. Õe abikaasa oli prantsuse päritolu, Viljandis tegutsev kohtunik Peter Alexander Leopold Clapier de Colongue (1842-1906), ta oli ka konsistooriumi president. Lisaks Pärsti mõisale omas ta ka Vana-Pärsti mõisa, tema poeg Peter Georg Friedrich Clapier de Colongue omandas 1917. aastal ka Vana-Märjamaa rüütlimõisa. Clapier de Colongue´i perekonna juured on Hispaanias, Andaluusias, nende suguvõsa oli üks mitmest prantsuse päritolu perekonnast, kes siirdusid erinevatel aegadel Läänemere provintsidesse ja said siin mõisaomanikeks. Clapier de Colongue´id oli Girard de Soucantoni´de kõrval üks olulisemaid prantsuse aadliperekondi.
Emilie Marie Elisabeth ja Peter Alexander Leopold Clapier de Colongue. Allikas: EAA.1682.1.40.30 ja EAA.1844.1.152.1
Kuna perekonnal oli ka linnamaja Viljandis, siis Pärstis viibiti pigem suvel. Peale Peteri surma, 1906. aastal, pärisid mõisa lesk ja lapsed ning 1912. aastal omandas mõisa kahest pojast vanem, Peter Georg Friedrich Clapier de Colongue (1883-1939). Tema jäi ka mõisa viimasteks omanikuks enne võõrandamist. Mõisa viimane omanik Peter Georg von Colongue lasi oma Viljandi linnas asuvast majast telefoniliini mõisasse tuua. See sai Eestis esimeseks maapiirkonnas asuvaks telefoniks.
1919. aastal jaotati mõisamaad Vabadussõja veteranide ja mõisatööliste vahel. Mitmed mõisaansambli hooned jagati asunikele, osa hooneid lammutati ja veeti laiali. Mõisa peahoone võeti 1920. aastal kasutusele koolina. Praegu asub seal Pärsti lasteaed-algkool, põhikool suleti 2008. aastal. Pärsti mõis on varasemalt osalenud ka "Unustatud mõisate" külastusmängus, seega võimaluse korral soovitan seal kindlasti käia.
Von Strykide järeltulija Wolf-Dietmar von Stryk on välja andnud perekonna ajaloost ka põhjaliku raamatu.
Loe lisaks:
Pärnu Postimees Von Strykid käisid Tihemetsas esiisade jälgedel
Kasutatud allikad:
Eesti pargid
Viljandimaa mõisad A. Särg
Muinsuskaitseameti register. Pärsti mõisa ajalooline õiend
Märt Uustalu. Kokkuvõte loengusarjast "Tartumaa mõisad"
Postituses kasutatud ajaloolised fotod on pärit Rahvusarhiivi fotode andmebaasist ning peahoone plaan Muinsuskaitseameti andmebaasist
