hüljatud mõisad | Mõisablogi

Käravete mõis

Käravete mõis on üks Järvamaa tuntumaid ja ajalooliselt väärtuslikumaid mõisakomplekse. Käravetel on läbi aegade olnud erinevaid nimesid - Kerrefer, Kerrafer, Kirrifer ja Kirrefer. Tänapäeval nähtav mõisakompleks kujunes välja nelja ehitusperioodi jooksul. Nagu paljudes teisteski Eesti mõisates, paiknes siin algselt 17. sajandil rajatud puidust peahoone, mille ümber hakkas mõisasüda järk-järgult arenema. Hilisemate ümberehituste ja laienduste käigus omandas Käravete mõis järk

Saksi mõis

Saksi mõisa peahoone jääb suvisel ajal maantee pealt täiesti nähtamatuks. Kuigi peahoone on ehitatud veidi kõrgemale künkale, on loodus on räsitud moega hoone täiesti enda alla matnud.

Pööravere mõis

Pärnumaal asuvast Pööravere mõisast (saksa keeles Pörafer) pole tänaseks midagi väga suurejoonelist alles jäänud. Tähelepanelik möödasõitja võib märgata paari massiivse hoone varemeid, kuid esmapilgul võib jääda nende algne otstarve isegi veidi ebaselgeks. Kuid sellest hoolimata on ajaloo mõttes tegemist põneva ning isegi veidi ebatavalise koha ja -looga. Pööravere mõisa peahoone peale 1905.a. põlemist. Pilt: Pärnu Muuseum SA, PäMu _ 1914 F 3502:19 Pööravere mõis sai omaette

Saare mõis

Saare mõisa (saksa keeles Saarenhof) ajalugu ulatub 16. sajandisse, kui mõisa omasid Tiesenhausenid, kellele kuulus ka Tartu lähedal asuv Kavilda linnus. Järgmiste aastasadade jooksul kuulus mõis mitmetele aadliperekondadele, olles vahepeal ka riigistatud ja siis jälle endisetele omanikele tagastatud. 18. sajandi algul toodi mõisasüda vanast asukohast (Althof) üle praegusesse kohta ning üheaegselt alustati nii peahooone, majandushoonete kui ka pargi rajamisega. Tõenäoliselt v

Kloostrimõisa mõis

Mõisa nimigi ütleb, et Kloostrimõisal (saksa k. Klosterhof) on otsene seos kloostriga. Algselt kuulus mõis Lihula tsistertslikule nunnakloostrile ning oli selle lauamõisaks ehk siis mõisa sissetulek läks kloostri ülalpidamiseks. Lihula tsistertslaste nunnaklooster oli piiskopi ja ordu kõrval Läänemaa suurimaks maavaldajaks. Kloostris leidsid peavarju Saare-Lääne piiskopiriigi aadlipreilid ja -lesed ning võimalik ka et kodanikuseisusest naised. Arvatakse, et esimene kivihoone